Briti kaugmaa raketid Storm Shadow on muutunud Ukrainas kasutuks pärast seda, kui president Donald Trump blokeeris USA luureandmete jagamise liitlastega.

Suure löögina Ukraina võimele end Venemaa sissetungi eest kaitsta külmutas Trump Ameerika sõjalise abi Kiievile enne, kui peatas luureandmete jagamise president Volodõmõr Zelenski sõjast räsitud riigiga, vahendab Daily Mail.

Ühendkuningriik, kes on lubanud seista Ukrainaga kogu kolmeaastase sõja vältel, on nende hulgas, kellel on keelatud jagada Washingtoni luureandmeid Kiieviga.

See tuleneb kestvast Atlandi-ülesest lõhest pärast seda, kui Trump ja Zelenski eelmisel nädalal tulises vaidluses Ovaalkabinetis dramaatiliselt kokku põrkasid, vallandades Euroopa liitlaste, sealhulgas Suurbritannia toetuslaine Ukrainale.

Teisipäeval 4. märtsil tuli info, et Ühendkuningriigi luureagentuurid ja sõjaväeüksused on saanud korralduse, millega keelatakse selgesõnaliselt USA luureandmete jagamine, mida varem tunti kui Rel UKR – lühend sõnadest Releasable to Ukraine.

Mõjul on tõenäoliselt suured tagajärjed, kuna Briti tarnitud tiibraketid Storm Shadow, mis on Ukraina poolt Venemaal Kurski piirkonnas kasutatav kriitilise tähtsusega vara, nõuavad sihtmärkide tabamiseks USA andmeid.

Storm Shadow raketid, mille on ühiselt välja töötanud Ühendkuningriik ja Prantsusmaa, kus nimetatakse seda Scalpiks, on täppisjuhitav laskemoon, mida kasutatakse sügava löögi missioonidel, kuna need võivad tabada sihtmärke kuni 250 km kaugusel.

Tõhusad raketid, millest igaüks maksab hinnanguliselt ligikaudu 2 miljonit naela, võimaldavad Ukrainal tungida kõvastunud punkritesse ja laskemoonaladudesse ning läbida kriitilist infrastruktuuri, juhtimiskeskusi ja logistikakeskusi tohutul kaugusel.

Eelmise, 2024. aasta 21. novembril kasutati rakette Torm Shadow Kurski oblastis Marino linnas asuva punkri ründamiseks, tappes kümneid Vene sõdureid ja mitu Põhja-Korea sõdurit.

Samuti tulistati neid 2023. aasta septembris Venemaa mereväe Musta mere peakorteri vastu Sevastoopolis, mistõttu kogu Krimm on Venemaa mereväe jaoks ohtlik.

Aruannete kohaselt oli Ühendkuningriigil oma sõjaväe jaoks algselt umbes 900 Storm Shadow raketti, kuigi paljusid on kasutatud või nende eluiga on lõppemas.

Novembris teatas United24 Media, et Ühendkuningriigil on umbes 600 töökorras raketti, mida alates Venemaa sissetungist 2022. aastal on Ukrainasse saadetud sadu.

Väidetavalt maksab iga rakett umbes 2 miljonit naela, nii et need lastakse tavaliselt välja hoolikalt kavandatud rünnakutena odavamate droonide tulvas, mis saadetakse ette, et vaenlase õhutõrjet segadusse ajada – nagu Venemaa teeb Ukrainaga.

Ukraina toetub USA satelliitluurele ja muudele tipptasemel seadmetele, et neid täpselt sihtida.

Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) maasõja vanemteadur Ben Barry ütles väljaandele The Times, et kui peatamine hõlmab kogu luureandmeid, väheneb Putini armee saabuvate raketi- ja droonirünnakute varajane hoiatus.

See avaldaks mõju ka suutlikkusele jälgida suurte Vene vägede rühmade liikumist.

Selle nädala alguses teatas Briti peaminister Keir Starmer pärast Euroopa liidrite tippkohtumist Londonis 1,6 miljardi naela suuruse raketilepingu sõlmimisest Ukrainaga.

Kaitseministeerium teatas, et enam kui 5000 kerge mitmeotstarbelise raketi (LMM) tootmine kolmekordistab Belfasti Thalese tehase tootmist, luues 200 töökohta Põhja-Iirimaal ja toetades otseselt veel 700 töökohta Ühendkuningriigis.

LMMide roll on kaitsta Venemaa drooni- ja raketirünnakute eest. Ukraina väed kasutavad juba LMM-e eelmise aasta lõpus esitatud esialgse tellimusega.

See toimub ajal, kui kaitseminister John Healey kavatseb pidada välkkõnelusi oma USA kolleegi Pete Hesgethiga, et tühistada Ukrainale sõjalise abi andmise peatamine.

Alates konflikti algusest kolm aastat tagasi on Ühendkuningriik ja teised Lääne julgeolekupartnerid nagu Austraalia ja Uus-Meremaa jaganud Ukrainaga USA luureinfot.

Kuid teisipäeval sai teatavaks, et USA on nüüdseks kõrgeima salastatuse kategooria eemaldanud, oodates edasist teatamist, ja see mõjutab tõenäoliselt Kiievi suutlikkust kaitsta end Venemaa jätkuva rünnaku eest.

Keeld puudutab näiteks Ühendkuningriigi GCHQ-d, luureagentuure ja kaitseministeeriumi luureosakondi.

Ühendkuningriigi sõjaväeluure ekspert Phil Ingram ütles: „Ma ootan Ameerika Ühendriikide juhist peatada USA-st pärit luureteabe jagamise keeld Ukrainaga. USA luurepartneritel, sealhulgas Suurbritannial on tühistatud volitused luureandmete edastamiseks. USA kontrollib rangelt oma luureandmete jagamist Ukrainale Kiievis asuvate agentuuride kaudu.”

Samm langes kokku sellega, et USA kinnitas, et peatab sõjalise abi andmise Kiievile, kui lõhe kahe arvatava liitlase vahel süvenes. Ukraina president Zelenski rõhutas pärast seda, et on valmis töötama Trumpi „tugeva juhtimise” all ja ütles, et soovib pärast nende „kahetsusväärset” Valge Maja kokkupõrget „asjad korda ajada”.

Kriitikud väidavad, et igasugune pikaajaline külmutamine pigem pikendab kui lühendab sõda.

Seda seetõttu, et see peaks julgustama Kremlit ära kasutama Kiievi kahanevaid relva- ja laskemoonavarusid ning algatama uue pakkumise suurema territooriumi saamiseks.

Venemaa hõivab praegu umbes viiendiku Ukrainast, sealhulgas idaprovintsid ja Krimmi poolsaar.

Ukraina hoiab kinni suhteliselt väikesest territooriumist, mille ta vallutas eelmisel aastal Lõuna-Venemaa Kurski oblastis.

See toimub ajal, kui Healey kavatseb täna ühineda Hegsethiga kahepoolsel kohtumisel võimaliku rahuplaani üle, samal ajal kui jätkatakse jõupingutusi Atlandi-ülese lõhe ületamiseks riigi tulevase julgeoleku osas.

Samal ajal ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et arutab EL-i liidrite tippkohtumisel liitlastega Prantsusmaa tuumaheidutusvahendi kasutamist, et kaitsta kontinenti Venemaa ähvarduste eest.

Healey reisis lepiti kokku eelmisel nädalal pärast seda, kui Keir Starmer teatas Ühendkuningriigi kaitsekulutuste tõstmisest 2,5 protsendini SKT-st.

CIA direktor John Radcliffe ütles kolmapäeval Fox Business Networkile, et pärast Trumpi ja Zelenski vastasseisu on „luurerindel” olnud „paus”.

Kui ta hiljem päeval Kapitooliumi saabus, küsiti Healeylt, mida ta ütleks oma kolleegile selles küsimuses, kui nad kohtuvad läbirääkimisteks.

„Need on homsed arutelud, kuid see on osa kahepäevasest programmist ja me töötame rahu nimel kõvasti,” ütles ta.

USA riikliku julgeoleku nõunik Mike Waltz ütles kolmapäeval, et Ukraina ja Ameerika räägivad endiselt pausile vaatamata.

„Ma just kõnelesin oma kolleegi, Ukraina riikliku julgeoleku nõunikuga,” ütles ta. „Peame häid kõnelusi järgmise läbirääkimiste vooru asukoha, delegatsioonide ja sisu üle.”

Ta lisas: „Ma arvan, et me näeme liikumist väga lühikese aja jooksul.”

Prantsusmaa valitsus teatas kolmapäeval, et Macron, Starmer ja Zelenski võivad potentsiaalselt kohtuda USA presidendiga, kui juhid püüavad ületada Atlandi-ülest lõhet, kuid pakkus välja, et see on praegu „soov” ja Valge Maja pole kutset saatnud.

Briti valitsus teatas, et peaministri tulevaste reiside üksikasjad esitatakse tavapärasel viisil.

Prantsusmaa president kirjeldas kolmapäeval televisioonikõnes Moskvat kui „ohtu Prantsusmaale ja Euroopale” ning ütles, et „avab strateegilise arutelu meie liitlaste kaitsmise osas Euroopa mandril meie (tuuma)heidutusvahendiga”.

Prantsusmaa on ainuke tuumariik Euroopa Liidus.

EL-i liidrid kavatsevad neljapäevasel Belgia pealinnas toimuval tippkohtumisel, mis keskenduvad Ukraina toetamisele ja laiemale kaitsele, muude teemade hulgas käsitleda ka heidutuse küsimust.

Kohtumisele on kutsutud ka Zelenski.

Euroopa NATO liitlased on aastakümneid lootnud USA võimsale heidutusvahendile.

„Euroopa tulevikku ei pea otsustatama Washingtonis ega Moskvas,” ütles Macron, hoiatades, et „viimase 30 aasta süütus”, mis järgnes 1989. aastal Berliini müüri langemisele, on „nüüd möödas”.

Macron ütles, et Venemaa kulutab praegu 40 protsenti oma riigieelarvest sõjalisteks kulutusteks ning plaanib oma armeed 2030. aastaks 300 000 täiendava sõduri, 3000 tanki ja 300 reaktiivhävitajaga laiendada.

„Kes võib uskuda, et tänane Venemaa peatub Ukrainas?” küsis ta. „Ma tahan uskuda, et USA jääb meie kõrvale, kuid me peame olema valmis, kui see nii ei ole.”

Zelenski tänas Prantsuse presidenti pärast kõnet, öeldes, et „rahu peab olema tõeline, mitte ainult sõna – see ei saa tähendada Ukraina kapitulatsiooni ega kokkuvarisemist”.

„See peab olema õiglane, usaldusväärne ja kestev ning seda on võimalik saavutada ainult tugevate ja pikaajaliste julgeolekugarantiidega – Ukrainale, Euroopale ja kogu maailmale,” ütles riigipea.

USA-Ukraina suhted jõudsid eelmisel nädalal madalaimale tasemele, kui plaanid sõlmida maavarade leping purunesid pärast dramaatilist tüli Trumpi, asepresident JD Vance’i ja Zelenski vahel.