Palju elektrit vajavatel kõrgepingeklientidel, näiteks suurtel tööstusettevõtetel on mõttetu küsida järgmiseks kaheks aastaks elektriühendust Helsingi piirkonnas, Kanta-Hämes, Pirkanmaal ja Edela-Soome piirkonnas.
Elektrivõrgu ülekandevõimsus on neis piirkondades täis ning võrguettevõte Fingrid ei anna uusi liitumisi, kus võimsusvajadus on üle 10 megavati. Seega on jutt väga suurtest elektritarbijatest, vahendab Yle.
Enamasti on tegemist datakeskuste, elektrisalvestite ja kaugkütte tootmisel kasutatavate elektrikatlamajadega, ütleb Fingridi tegevjuht Asta Sihvonen-Punkka.
Piirangud kehtivad 2027. aasta alguseni, mil Lõuna-Soomes valmivad uued elektriliinid.
Fingrid on kokku leppinud erinevad tarbimisprojektid 2028. aastaks ligikaudu 1800 megavati ulatuses. Enamik neist on erinevad soojuspumbajaamad ja suured elektrikatlamajad, mida kasutatakse kaugsoojuse tootmisel.
Elektrit nende jaoks jätkub, kuid uusi projekte ei saa alustada enne, kui elektrivõrku on võimsust juurde tulnud ehk uued elektriliinid ehitatud.
Fingrid juhendab tegevust planeerivaid suurettevõtteid mujal Soomes kandideerima.
„Läänerannik on ideaalne sihtkoht uuteks tarbimisinvesteeringuteks, sest praegu on see elektrienergia osas ületootmispiirkond,” ütleb Asta Sihvonen-Punkka.
Ka Ida-Soome elektri magistraalvõrgus on võimsust piisavalt ja seal on lähiaastatel oodata samuti uut elektritootmist, näiteks suuri päikeseelektrijaamu.
Üllatava olukorra põhjuseks on elektritootmise vähenemine ja samaaegne tarbimise järsk kasv Lõuna-Soomes.
Elektri tootmine on vähenenud näiteks Helsingi piirkonnas, kui koostootmisjaamad on suletud.
400 megavatti elektritootmist on kadunud ainuüksi Helsingis, kui 2023. aastal suleti kaugsoojust ja elektrit tootnud Hanasaari elektrijaam ning 2025. aasta kevadel suletakse Salmisaari jaam.
Lõpetatud tootmise asemel on saadaval emissioonivaba tuuleelekter, kuid selle tootmine on Põhja-Pohjanmaal ja läänerannikul.
Praegu annavad need alad ligikaudu 70 protsenti riigi elektritoodangust. Vastavalt sellele toimub pool elektritarbimisest kõige lõunapoolsemas Soomes ning prognooside kohaselt kasvab see osa viie aastaga 60 protsendini.
Praegu pole maakondade vahel piisavalt elektri ülekandevõimsust.
Käesoleval, 2025. aastal valmib 69-kilomeetrine elektriliin Huittineni ja Forssa vahel, mis kahekordistab ülekandeühenduse lääneranniku ja Lõuna-Soome vahel. Hetkel on käimas uue elektriliini juhtmestiku ehitus.
Lisaks on Fingridil käsil mitmed ehitusprojektid, mis peaksid järgmise kaheksa aasta jooksul kahekordistama elektrivõrgu võimsuse. See läheb maksma neli miljardit eurot.
Käimasolev investeerimisprogramm on üles ehitatud nii, et 2030. aastate alguses kahekordistub meie liitumisvõimsus. Sel ajal on meil Lõuna-Soomes 6000–8000 megavatti täiendavat liitumisvõimsust ja uueks tarbimiseks rajatud võimsust, ütleb tegevjuht Asta Sihvonen-Punkka.
Kui kaua sellest jätkub, Sihvonen-Punkka hinnata ei taha.
Teadaolevalt hakkavad 2030. aastate alguses Soomes juba tegutsema meretuulepargid, mis suurendavad oluliselt taastuvenergia tootmist.
Jaotusvõrguettevõtted ja Fingrid seevastu prognoosivad, et 2030. aastate alguseks kasvab tarbimine praegusest vähemalt kahekordseks.
