Donald Trump kaalub USA vägede väljatõmbamist Saksamaalt ja nende ümberpaigutamist Ida-Euroopasse, paljastab Telegraph.
Trump kaalub umbes 35 000 tegevväelase Saksamaalt väljaviimist, mis halvendaks USA ja Euroopa suhteid veelgi.
USA president, kes on korduvalt hoiatanud, et Euroopa peab oma kaitsevõimele rohkem pühenduma, on muutumas üha pettunumaks, et maailmajagu „trügib sõtta”, ütlesid administratsioonile lähedased allikad.
Umbes 160 000 tegevväelast paikneb väljaspool Ameerika Ühendriike, kellest suur osa asub Saksamaal.
„Trump on vihane, et nad [Euroopas] näivad tungivat sõtta,” ütles Valgele Majale lähedane allikas.
USA riikliku julgeoleku pressiesindaja Brian Hughes ütles: „Ehkki ühtegi konkreetset teadaannet peatselt ei ole, kaalub USA sõjavägi alati vägede ümberpaigutamist üle maailma, et parimal viisil toime tulla meie huve ähvardavate praeguste ohtudega.”
Telegraph mõistab, et president kaalub vägede ümberpaigutamist Saksamaalt Venemaaga tiheda sideme säilitanud Ungarisse.
Ungari peaminister Viktor Orbán pani neljapäeval Brüsselis toimunud EL-i erakorralisel tippkohtumisel veto Ukraina toetuse suurendamise kohustusele, millele kirjutasid alla kõik teised liikmesriigid.
Orbán on säilitanud Venemaaga suhteliselt tihedad suhted, olles sageli vastu EL-i sanktsioonidele Moskvale.
Väidetavalt kaalub Trump osa USA vägede ümberpaigutamist Euroopas, et nad keskenduksid NATO riikidele, kes on SKT eesmärkide saavutamiseks suurendanud oma kaitsekulutusi.
See on osa administratsiooni plaanidest kujundada NATO seotus ümber viisil, mis soodustab suuremate kaitsekulutustega liikmesriike.
Trump on korduvalt kritiseerinud NATO riike selle eest, et nad ei täida praegust kahe protsendi kulueesmärki, väites, et erinevus asetab USA-le ebaõiglase koorma.
Neljapäeval tegi ta ettepaneku, et USA ei tohi alliansi suure raputuse käigus kaitsta NATO liitlasi, kes ei täida seatud kulueesmärke.
Ovaalkabinetis ajakirjanikele rääkides ütles ta: „Kui ma NATO-sse tulin, kui mul oli esimene kohtumine, märkasin, et inimesed ei maksa üldse oma arveid, ja ütlesin, et peaks ootama teise kohtumiseni.”
„Ja ma tegin. Ja ma tõin selle välja ja ütlesin: „Kui te oma arveid ei maksa, siis me ei osale. Me ei kavatse teid kaitsta”.”
Oma esimesel ametiajal andis Trump korralduse ligi 12 000 sõjaväelase väljaviimiseks Saksamaalt, kus USA-l on mitu suurt sõjalist objekti, sealhulgas Ramsteini õhuväebaas, USA Euroopa väejuhatuse peakorter.
Kuid Joe Biden peatas selle sammu Kongressi laialdase kriitika tõttu.
Selle nädala alguses leppisid kaks Saksamaa järgmise valitsuse moodustavat erakonda kokku, et lõdvendavad riigi põhiseadusest tulenevaid laenuvõtmise piiranguid, võimaldades kulutada triljon eurot kaitsele ja infrastruktuurile.
See on suur muutus Saksamaa võlakartlikus poliitilises kultuuris, mis lükkab tagasi tavapärased majandustarkused, mis pikka aega domineerisid Euroopa suurimas majanduses ja ühes maailma jõukaimas riigis.
Kartused, et USA tõmbab oma väed kontinendilt välja, on olnud juba mõnda aega.
Müncheni julgeolekukonverentsi eel ütles selle juht Christoph Heusgen: „USA teatab tõenäoliselt Ameerika sõdurite massilisest väljaviimisest Euroopast.”
USA asepresident JD Vance on õhutanud ideed, et Ameerika võiks oma sõjalise kohaloleku Saksamaal uuesti läbi vaadata, sidudes Ameerika jätkuvad kaitsekohustused Berliini seisukohaga sõnavabaduse suhtes.
Eelmisel kuul Washingtonis toimunud Konservatiivse Poliitilise Tegevuse Konverentsil (CPAC) esinedes ütles ta: „Saksamaa kogu kaitset subsideerivad Ameerika maksumaksjad. Tänapäeval on Saksamaal tuhandeid ja tuhandeid Ameerika sõdureid. Kas arvate, et Ameerika maksumaksja seisab selle eest, kui teid ühe sotsiaalmeedia sissekande postitamise eest Saksamaal vangi pannakse? Muidugi nad ei ole.”
Jaanuaris teatati, et president soovib vähendada Ameerika Ühendriikide väekontingenti Euroopas 20 protsendi võrra ja kavatseb küsida „rahalist panust” allesjäänud vägede ülalpidamiseks.
Euroopa, kes on pikka aega kartnud, et Trump võib nad kõrvale lükata, alustas neljapäeval erakorralisi kõnelusi, et tugevdada oma julgeolekut.
Kakskümmend riiki võiksid ühineda Briti peaministri Keir Starmeri plaaniga paigutada sõjajärgse lahenduse raames Ukrainasse rahuvalveväed.
Briti ametnikud ütlesid, et riikide rühm, mis koosneb „peamiselt Euroopa ja Rahvaste Ühenduse partneritest”, pidas strateegia üle uue läbirääkimiste vooru.
Suurbritannia ja Prantsusmaa juhivad jõupingutusi niinimetatud „tahte koalitsiooni” moodustamiseks, mis on valmis saatma sõdurid kohale, et järgida mis tahes kokkulepet lõpetada kolm aastat kestnud sõda Venemaa ja Ukraina vahel.
Brüsselis toetasid Euroopa liidrid Ukrainat hoolimata Ungari vetost.
„Rahu saavutamine jõu kaudu nõuab, et Ukraina oleks võimalikult tugeval positsioonil ning Ukraina enda tugev sõjaline ja kaitsevõime on oluline komponent,” seisis ühisavalduses.
„Euroopa Liit on jätkuvalt pühendunud sellele, et koostöös sarnaselt mõtlevate partnerite ja liitlastega pakkuda Ukrainale ja selle rahvale tõhustatud poliitilist, finants-, majandus-, humanitaar-, sõjalist ja diplomaatilist tuge.”
