Parim viis sõda vältida on selleks valmistuda. Nii ütleb luureuuringute professor ja majandusteadlane Kari Liuhto, kelle sõnul pole Euroopal ja NATO-l aega raisata.

Julgeolekuolukord Euroopas muutus kardinaalselt, kui Venemaa president Vladimir Putin andis käsu alustada ulatuslikku agressioonisõda Ukraina vastu. Jällegi on pärast USA presidendi Donald Trumpi ametisse astumist nähtud uusi ootamatuid pöördeid, vahendab Iltalehti.

Liuhto peab võimalikuks, et Putin katsetab NATO artiklit 5, rünnates näiteks Soomet või mõnda teist NATO riiki.

Teatud protsenti selle tõenäosuse kohta öelda ei saa, aga riskid kasvavad kogu aeg, ütleb Liuhto.

Ainus võimalus riske vähendada on see, et oleme sõjaliselt ja sotsiaalselt ette valmistatud halvimaks, lisab ta.

Liuhto toob välja, et Eesti kaitseväe juhataja Andrus Merilo ennustas nädala alguses peetud kõnes sõjalist eskalatsiooni. Sellest teatas Helsingin Sanomat.

Taani luure hoiatas hiljuti, et Venemaa on teatud tingimuste täitumisel valmis suureks sõjaks viie aasta pärast.

Liuhto sõnul peaks Soome tegema „poolat” ja tõstma oma kaitse-eelarve 3,5 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKT).

Poola, millest professori sõnul on ajaloos „mitu korda üle käidud”, kulutab kaitsele neli protsenti oma SKT-st. Sellest ettepanekust teatas varem MTV uudised.

Kaldun ütlema, et Soome riigikaitsetahe on kõrge, aga meie riigikaitsemajandus lonkab, ütleb Liuhto.

Kui Soome peaks Liuhto ettepaneku kohaselt oma kaitsekulutusi suurendama, tähendaks see kaitse jaoks umbes kolme miljardi euro suurust kasvu.

Peame vaatama ühiskonna kulupoolt tervikuna ja selle uuesti kokku panema, ütleb Liuhto.

See ei õnnestu ilma erakondadevahelise poliitilise konsensuseta. See on mitut valimisperioodi hõlmav teema, sõnab ta.

Soome eelarve on tugevas defitsiidis. Liuhto sõnul tuleks kaitsekulutusi suurendada ka juhul, kui Soome peaks võtma rohkem võlgu.

Kui alternatiiviks on turvalisus või võlgadesse sattumine, on turvalisus esikohal, ütleb Liuhto.

Venemaa ei ründa selleks, et kaotada, vaid selleks, et meid nõrgaks teha, märgib ta.

Ukraina luure andmetel toodab Venemaa tänavu 30 protsenti rohkem suurtükiväe laskemoona kui kõik EL-i riigid kokku. Liuhto peab infot murettekitavaks, kui see vastab tõele.

Euroopa peab ärkama. Ainult raha sisse panemisest ei piisa. Pärast seda teevad ettevõtted investeeringuid ja alles siis algab tootmine, ütleb Liuhto.

NATO praegune eesmärk on, et iga liikmesriik kulutaks kaitsele kaks protsenti oma SKT-st. Liuhto toob välja, et tegemist on rahuaja eesmärgiga.

Trumpi administratsioon on oma avaldustega tekitanud Euroopa riikides värinaid. Euroopas on tekkinud mure, et USA ei pruugi sõjalises konfliktis oma partnerriike toetada.

Trump on olukorda destabiliseerinud ka sellega, et ähvardab oma partnerriike impordimaksudega, mis võivad viia kaubandussõjani.

Liuhto kirjeldab Trumpi toodud muutust kui jahmatavat.

Putin ühendas teatud viisil Lääne oma sõjaga. Trump lammutas selle laiali, ütleb professor.

Liuhto sõnul on Euroopal võimalik ohuks valmistuda isegi iseseisvalt, kuid ettevalmistus „võtab aega”. Sel põhjusel peab ta kaitsekulutuste suurendamist veelgi olulisemaks.

Professori sõnul peab Euroopa mõistma, et sõda Ukrainas ei käi Ukraina, vaid Venemaa „impeeriuminostalgia” pärast, mida professor iseloomustab ka kui „geopoliitilist megalomaaniat”.

Liuhto sõnul on Venemaa sõjategevus näidanud, kui halastamatult Putin sõda peab. Värske näitena toob ta Venemaa rünnaku Tšernobõli tuumajaama kaitsekesta vastu.

Liuhto sõnul ei tähendaks Venemaa vaenutegevus näiteks Soomes, eriti algstaadiumis tingimata sõjalist vastasseisu, sest Venemaa rakendab hübriidset ahistamismudelit.

Seetõttu ei tohi raha jagamisel unustada piirivalvet ja politseid, sest nemad on esimeste seas, keda selline asi tabab, ütleb Liuhto.

Paljude arvates on õhkkond Soomes militariseerunud, st muutunud sõjakamaks. Liuhto vastab murele viitega, et „Venemaa loogika näib põhinevat võimu loogikal”.

Teame, et me ei hakka hiljem kuhugi ründama, ütleb Liuhto.

Ma arvan, et George Washington sõnastas selle hästi, kui ütles, et „sõjaks valmistumine on üks tõhusamaid vahendeid rahu säilitamiseks”, sõnab ta.

Washington oli Ameerika Ühendriikide esimene president.