Diplomaatiline katastroof. Seda ei saa kuidagi teisiti kirjeldada.

Tänase Valges Majas toimunud suure panusega kohtumise kõigist võimalikest tulemustest ei kujutanud keegi ette Volodõmõr Zelenski ja Donald Trumpi üksteise peale karjumist, vahendab Telegraph.

See on hullem kui kõige hullem stsenaarium.

Oleks võinud hullemini minna – nad oleks võinud hakata ükteist peksma.

„Ta peate olema tänulikud, teil pole kaarte. Teil on sõdurid otsa saamas,” ütles Trump.

„Vaadake, kui saaksite kohe relvarahu sõlmida, võin kihla vedada, et võtaksite selle vastu.”

„Kui teil on kaardid, aga ilma meieta pole teil kaarte.”

Nende sõnadega läks Ukraina ametnike ja diplomaatide kuude – aastate – hoolikas diplomaatia vett vedama.

Kiiev oli pikalt valmistunud Trumpi presidendiks saamiseks.

Zelenski ja tema nõunikud olid ettevaatlikud, et mitte temast halvasti rääkida. Nad on püüdnud enne ja pärast kampaaniat avalikult ja privaatselt ühendust võtta.

Emmanuel Macron ja Keir Starmer tegid sel nädalal sama, püüdes sillutada teed Zelenski visiidile oma hoolika Trumpi meelitamisega.

See kõik hävis, kui JD Vance ütles Zelenskile, et ta peaks „pakkuma mõned tänusõnad Ameerika Ühendriikidele”.

Erinevalt Maconist ja Starmerist ei võtnud Zelenski seda vastu. „Palun,” ütles ta vaikselt, „kas arvate, et kui räägite valjult…”

Ja Trump kargas talle peale. „Ta ei räägi valju häälega,” ütles Trump Zelenskit katkestades.

Sellele järgnes Ukraina tänamatuse kohta vihatulv – maailma meedia ees.

Trump on suurepärane showmees – on raske uskuda, et ta ei teadnud, milleni see viib. Raske on uskuda, et see polnud tahtlik.

Suitsu hajudes jäid Ukraina-Ameerika suhted vereloiku lebama.