Umbes 1700 Lääne poolt relvastatud Ukraina sõdurit on pärast Prantsusmaal väljaõppe saamist kadunuks jäänud, jättes ülejäänud brigaadi Putini vihaga silmitsi seisma.

Ukraina 155. mehhaniseeritud brigaad, üks vähestest üksustest, mis on varustatud täiustatud lahingutankidega Leopard 2, pidi tugevdama riigi kaitset, vahendab Daily Mail.

Selle asemel kadus juba Prantsusmaal väljaõppe saamise ajal vähemalt 50 sõdurit ja esimese lahingu alustamise ajaks oli ilma loata lahkunud 1700 sõdurit.

Veel novembris olid 500 sõdurit teadmata kadunud, põhjustades kriisi brigaadis, mida tuntakse ka „Kiievi Annena” selle ajalooliste sidemete tõttu Prantsusmaaga.

Massiline deserteerumine toimus enne üksuse lähetamist Pokrovskisse, mis on Ida-Ukraina Donetski oblasti oluline logistikakeskus.

Kui kokku kuivanud brigaad lõpuks lahingusse läks, kandis see suuri kaotusi, sealhulgas mõned tema hinnatud tankid Leopard ja muud soomusmasinad.

Juhtum on ajendanud Ukraina riiklikku juurdlusbürood uurima, mida kriitikud nimetavad üksuse „häbilooks”.

Brigaad pidi sisaldama üle 5800 sõjaväelase ja moodsaima Lääne relvastuse, sealhulgas Prantsuse 155 mm haubitsad Caesar.

See brigaad oli Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni eelmisel aastal ühiselt välja kuulutatud kõrgetasemelise 800 miljardi euro suuruse projekti keskpunkt.

Selle asemel on brigaadi kokkuvarisemine paljastanud silmatorkavad vead Ukraina strateegias ehitada nullist üles uued sõjaväeüksused, kusjuures analüütikud küsivad, miks ei kasutatud ressursse juba eesliinil tegutsenud ja lahingutes karastunud brigaadide tugevdamiseks.

155.mehhaniseeritud brigaad veetis üheksa kuud väljaõppel Ukrainas, Poolas ja Prantsusmaal osana ambitsioonikast plaanist moodustada 14 uut täiustatud Lääne relvadega varustatud brigaadi.

Kriitikute sõnul on projekt aga langenud kaosesse, kuna sõdurid olid lahinguväljaks halvasti ette valmistatud ja see paljastas Ukraina sõjalise nõrkuse.

Tunnustatud sõjakorrespondent Juri Butusov andis brigaadi kokkuvarisemisele karmi hinnangu, nimetades seda mitte sõdurite, vaid Ukraina sõjaväelise juhtkonna kuriteoks.

Väidetavalt algasid brigaadi probleemid juba alguses.

Värbamine algas eelmise aasta juunis, kuid paljud 2500 algselt värvatutest saadeti teiste lahingus kannatanud üksuste täiendamiseks.

Selle tulemusel jõudis Prantsusmaale väljaõppele ainult 1924 vabatahtlikku, kellest vaid 51-l oli rohkem kui aasta sõjalist kogemust.

Šokeerival kombel oli üle 1400 inimese liitunud Ukraina armeega vaid kaks kuud enne välisõppele saatmist.

Üksus kannatas juba väljaõppe ajal deserteerumise all: oktoobrist novembrini deserteerus Ukraina pinnal üle 700 sõduri.

Selleks ajaks, kui brigaad lõpuks Pokrovskisse saadeti, oli see juba alamehitatud ja ressursside puuduses.

Hoolimata sellest, et see oli varustatud Lääne kõige arenenumate tankide ja suurtükkidega, saadeti see lahingusse ilma droonideta – tänapäevaste luure- või elektrooniliste sõja segamise vahenditeta.

Konflikti jälginud analüütikud on seadnud kahtluse alla Kiievi otsuse investeerida uutesse kogemusteta brigaadidesse, selle asemel et tugevdada olemasolevaid lahingutes karastunud üksusi.

Kriitikud hoiatavad, et fiasko ei ohusta mitte ainult moraali õnnestamisega, vaid võib ära kulutada ka üliolulise Lääne toetuse, millest Ukraina sõltub Venemaa agressiooni tõrjumisel.

Ukraina sotsiaalmeedia mõjutaja ja sõjaline rahakoguja Serhi Sternenko paljastas, et oli sunnitud saatma 155. mehhaniseeritud brigaadile hädavajaliku komplekti valitsuse tarnitud varustuse puudumise tõttu.

Väidetavalt sai Pokrovskisse lähetatud brigaad luuredroonide jaoks raha alles 10 päeva pärast lahingusse asumist. Selleks ajaks oli kahju juba sündinud.

Lääneliitlaste tarnitud tuttuued Leopard 2A4 tankid ja Prantsuse soomusmasinad VAB läksid nende esmasel kasutamisel kaduma, kuna neid sihtisid Vene droonid.

Butusov süüdistas ebaõnnestumistes Kiievi ebapiisavat ettevalmistust, nimetades seda Lääne abi hukatuslikuks raiskamiseks.

Kaos ajendas brigaadi ülema kolonel Dmõtro Rjumšini kiiret vallandamist vaid mõni päev pärast tema vägede lahingusse asumist.

Isegi Ukraina sõjaväe eliit on avaldanud teravat kriitikat.

Tuntud Azovi brigaadi staabiülem Bohdan Krotevõtš seadis kahtluse alla uute, halvasti varustatud üksuste loomise loogika, samal ajal kui veteranbrigaadid on endiselt puuduses.

Butusov oli veelgi otsekohesem, kirjeldades 155. kui president Zelenski suhtekorraldusprojekti, mis kukkus ebakompetentsuse tõttu kokku.

„Brigaadi kaitseväelased muutusid Zelenski suhtekorraldusprojekti pantvangideks, kus võimud ei pingutanudki, et asjatundlikult tegutseda,” ütles ta.

Nüüd on varem paljukiidetud brigaad sisuliselt laiali saadetud.

Selle ellujäänud sõdurid ja varustus on hajutatud kogenud üksuste vahel, kes juba kaitsevad Pokrovskit, tähistades järjekordset sünget peatükki Ukraina sõjas Putini vägede vastu.