Sõjateaduste dotsendi Ilmari Käihkö hinnangul peegelduvad selgelt soomlaste praegused lootused ja hirmud värskes väljaande Helsingin Sanomat küsitluses, millega mõõdeti soomlaste seisukohti Ukraina ja Venemaa suhtes.
Käihkö räägib „dissonantsist” ehk vastuolust. Lootused Ukrainale ei vasta tegelikkusele sõjast räsitud Ukrainas.
HS-Gallupi andmetel on täpselt pooled soomlastest seda meelt, et Ukrainat tuleks toetada kuni Venemaa tagasitõmbumiseni.
„Loomulikult oleks see parim lahendus nii Ukrainale kui ka meile. Dissonants tuleb sellest, et selle saavutamiseks peaksime midagi ette võtma, aga Gallupi põhjal pole me selleks valmis,” räägib Käihkö.
Lääne riigid on saatnud Ukrainale miljardite väärtuses relvastatud toetust, kuid suurriigid on raskerelvade abi tagasi hoidnud. Ukraina pole suutnud sõda enda kasuks pöörata ja Lääs pole olnud valmis toetust otsustavalt suurendama.
Seda on näha ka HS-Gallupis: ka enamus soomlasi ei soovi abi praeguselt tasemelt tõsta. Ligi 60 protsenti küsitletutest peab Soome rahalist ja relvastuse toetust piisavaks.
„Asjad tuleks ära teha, aga see maksab ka raha ja selle uuringu põhjal pole me valmis rohkem maksma,” resümeerib Käihkö.
„Sõjapidamine on materiaalne tegevus. Me võime alati rääkida ilusaid sõnu, kuid ainult sõnad ei muuda Ukraina materiaalset reaalsust,” lisab ta.
Lääne maavägede saatmist Ukrainasse toetab HS-Gallupi andmetel üha suurem osa soomlastest, 40 protsenti.
Kui sama küsimus viimati 2024. aasta juunis esitati, toetas maavägesid väiksem osa soomlastest.
Ilmari Käihkö sõnul on ka siin näha soovid ja reaalsus. Niisiis, kas soomlased oleksid valmis Lääne vägede minekuks Ukrainasse juba praegu, kui neil on väga suur oht, et nad peavad koheselt venelaste vastu sõjategevuse ette võtma? Või arvatakse, et vägede saatmine mõjub pärast relvarahu sõlmimist näiteks Venemaale heidutusena?
Käihkö sõnul on Ukraina sõja üks väheseid õnnestumisi olnud see, et seni on suudetud vältida otsest vastasseisu Venemaa ja Lääne vahel.
Käihkö sõnul oleks olnud huvitav vastuseid kuulda, kui HS-Gallup oleks otse küsinud, kas ja mis tingimustel tuleks ka Soome sõdureid Ukrainasse saata.
Käihkö juhib tähelepanu, et sõjaolukorra ümberpööramiseks peaks Läänest saadetavate sõdurite arv olema väga suur, tuhanded või õigemini kümned tuhanded sõdurid.
HS-Gallupi hinnangul toetab suurem osa soomlastest toetuse jätkamist isegi sõja venimise ohus. Alla 40 protsendi julgustaks osapooli lõpetama sõja läbirääkimistel saavutatud lahendusega, isegi kui osa Ukrainast jääks Venemaa kontrolli alla.
Ilmari Käihkö peab läbirääkimistel lahendust tõenäoliseks ja mõistab, miks enamik soomlasi seda õiglaseks ei pea.
Ta juhib aga tähelepanu sellele, et läbirääkimistega lahendus pole ka Venemaa jaoks optimaalne tulemus, võrreldes sellega, et algne eesmärk oli okupeerida kogu Ukraina.
Käihkö sõnul ei saa tõenäoliselt kumbki sõja osapool dikteerida rahutingimusi.
HS-Gallupi hinnangul on Soomes tugevnenud soov Ukraina EL-i liikmeks saamiseks. Üha suurem enamus ehk 58 protsenti loodab, et Ukraina saab peagi EL-i liikmeks.
Käihkö sõnul on ka Soomes arutletud, kas Ukrainal oleks NATO liikmelisuse nõuete täitmine kiirem kui EL-i pikk liikmelisuse protsess. Kuid isegi NATO-s poleks kõik liikmesriigid valmis Ukraina kiiret liitumist aktsepteerima.
„Kuid me ei tea, kuidas sõda lõpeb. Kui või tõenäoliselt siis, kui see lõppeb läbirääkimistega lahendusega, siis Venemaa nõuab, et Ukraina ei ühineks NATO-ga. Iseasi, kas Venemaa sellise nõude läbi surub, aga sinna võib selline klausel tulla. Siis on EL-i liikmelisus tõenäolisem tee.
