Kole väljavaade: Ukraina sõja kahjude arve tasub Euroopa Liit, ilma võimaluseta kaasa rääkida

Venemaa Ukraina-vastase sõja kahjude arve tasub Euroopa Liit. Kremli 2022. aastal käivitatud ulatuslik sissetung on muutnud Euroopa julgeolekuarhitektuuri ja asetanud Vana Mandri eksistentsiaalsesse ohtu. Kuigi konflikti lõpetamise valem on Euroopa tuleviku jaoks ülioluline, on sõjategevuse võimalikult kiiresti lõpetada lubanud Donald Trumpi naasmine Valgesse Majja suurendanud eurooplastes hirmu selle ees, et magnaat teeb otsused üle teiste peade. Sõlmib Vene liidri Vladimir Putiniga pakti sõja lõpetamiseks ning jätab Ukraina ja Euroopa läbirääkimiste laua tagant välja, nagu diplomaatilised allikad tunnistavad. Euroopale, nagu hoiatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski majandusfoorumil Davosis, „ei ole tagatud” koht läbirääkimistel.

Samal ajal süveneb Brüsselis kahtlus, et eurooplased jäävad tulevase leppe täitmise ainugarandiks. EL võiks oma tulevase – kuigi endiselt laialivalguva – osalemisega tulevase lepingu julgeolekutagatistes ankrusse panna. Näiteks sõdurite riiki saatmise kaudu. Kuid selle skeemi täide viimine, kui Washington ei osale, oleks tohutult keeruline, rõhutavad nii eelmainitud diplomaatilised allikad kui ka mõned analüütikud, vahendab El Pais.

Oht on selles, et USA koostab lepingu, mis ei ole Kiievi jaoks eriti soodne ja mis näeb Euroopat ainult kui rahastajat – kolme sõja-aasta jooksul on EL panustanud juba 124 miljardit eurot – eelseisvast tohutust ülesehitustööst selle pakti tagajana, nagu tunnistas kõrge Euroopa allikas. See viitab sellele, et liidul on vähe hoobasid, mida vajutada, et saavutada Washingtonis tõeline tugipunkt. „See skeem oleks katastroof Euroopa julgeolekule, rääkimata tohutust geopoliitilisest lüüasaamisest,” lisab allikas, kes soovib ülitundliku teema kommenteerimiseks anonüümsust.

EL on võtnud eesmärgiks tõsta oma geopoliitilist rolli, kuid kaotab edu Washingtonile ja Pekingile. Samuti Lähis-Idas, kus see on tõrjutud seoses Iisraeli sõjaga Gaza vastu – kus see rahastab samuti ülesehitust, kuid millel on puudunud mõju. Samuti võitleb ta Süüria uute võimude toetuse saamiseks, kui teised võimsad geopoliitilised osalejad liiguvad sama eesmärgiga.

Tegelikult peaksid 27 EL-i liikmesriigi välisministrid sel esmaspäeval Brüsselis toimuval kohtumisel edasi liikuma, et ajutiselt ja järk-järgult peatada mõned araabia riigi vastased sanktsioonid. Nende hulka kuuluvad pangandussektori, õhutranspordi ja eravarade piirangute kaotamine, et võimaldada rahalistel vahenditel pärast Bashar Al Assadi režiimi langemist riiki naasta ja seeläbi hoogustada põgenike tagasipöördumist, väidavad mitmed diplomaatilised allikad.

Teravam on Ukraina, Venemaa ohus liidu idapiiri ja kogukonna liikmekandidaadi juhtum. Trumpi kriitika Euroopa ja Euroopa NATO liikmesriikide sõjaliste kulutuste suhtes, aga ka vabariiklaste allergia mitmepoolsete organisatsioonide või paktide suhtes suurendab hirmu, et realiseerub stsenaarium, mille puhul EL jääb otsustamisest kõrvale. Selle eest eest hoiatavad ka vaatlejad ja analüütikud nagu eurointelligence.com direktor Wolfang Munchau. „See on hind, mida EL maksab USA-st nii kaitselise kui sõjalise sõltuvuse eest,” märgib ta hiljutises analüüsis.

„On ülioluline, et eurooplased osaleksid tulevases valemis, tagamaks otseselt, et USA on kaasatud julgeolekugarantiide ülesehitusse ja et see ei jääks ainult Euroopale,” ütleb Elcano Royal Institute’i büroo direktor Luis Simón Brüssel. See on praegune suur arutelu: kuidas tagatakse tulevane leping.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron on juba otsustanud saata sõdurid sisse ja moodustada rahujõud. Eelmise aasta detsembris oli see oluline osa kolmepoolses vestluses, mida ta Trumpi ja Zelenskiga Pariisis pidas. Ka Ühendkuningriik on ilmutanud märke, et ta võib selles kontingendis kaasa lüüa, mis aga on endiselt tohutult vastuoluline ja millega Moskva – samuti mitte eriti kalduv lepingutest kinni pidama, nagu näitab ajaloo analüüs – ei pruugi nõustuda.

Lisaks on küsimus selle valemi tugevuses. Zelenski – kes Davosis pakkus selle rahuvalveväe suuruseks isegi umbes 200 000 sõdurit, kuigi eksperdid ja analüütikud räägivad rohkem 40 000 sõdurist – on juba hoiatanud, et ainult Euroopa julgeolekugarantiid ei oleks piisav heidutus.

„Kõige tugevam tagatis on NATO: Lääne-Ukraina liikmelisus ja alliansi vägede, sealhulgas ameeriklaste paigutamine kontaktjoone lähedale,” selgitab Simón. „Teine võimalus oleks NATO liikmelisus ja Euroopa vägede paigutamine Ukrainasse; ja kolmas, NATO liikmelisus, kuid ilma lähetuseta,” lisab ekspert, kes rõhutab, et see kõik on strateegiliselt optimaalne, kuid poliitiliselt mitte teostatav.

Samuti on laual idee saata Euroopa sõdurid kohale alliansi kaudu, st USA juhtimisel. Just see jutt kulisside taga liigub, tunnistavad Euroopa allikad. Kuid kõige pakilisem on olla osa läbirääkimistest, mis tähendab ka „tuge”, et austataks Ukraina huve, mis on viimasel juhul ka eurooplaste omad, jätkavad allikad.

Lisaks sellele soovib Venemaa skeemi, kus Euroopa ei oma lepingu ülesehituses tähtsust. Kreml on alati EL-i põlanud, püüdnud lõhkuda ühtsuse näitlikkust ja lõhestada blokki – kus elab üle 450 miljoni elaniku Euraasia riigis – ning on alati toetanud kahepoolseid kõnelusi. See on Moskva seisukoht, mille tõi paar päeva tagasi välja ka Putini nõunik Nikolai Patrušev. „Läbirääkimised Ukraina üle peavad toimuma Venemaa ja USA vahel ilma teiste lääneriikide osaluseta. Meil pole Londoni ega Brüsseliga midagi arutada,” kommenteeris ta intervjuus Vene väljaandele Pravda.

Trump ei ole pärast ametisse astumist pidanud ühtegi sõjateemalist vestlust EL-i liikmetega, kuigi ta on rääkinud Hiina rollist – mis on pärast laiaulatuslikku sissetungi suurendanud lähedust Venemaaga – ja võimalusest, et see avaldab Moskvale survet sõja peatamiseks (kuigi praegu on Pekingile lähenenud teised osapooled, kes pole sõrmegi liigutanud). Valge Maja uus peremees näib otsivat mõistmist Aasia hiiglaselt, kuid ta on ka näidanud, et tema seisukoht on majandusega Kremli kruvid kinni keerata, kehtestades rohkem sanktsioone ja püüdes nafta hinda langetada, midagi, mis võib kahjustada raskes olukorras Venemaa rahandust.

Vabariiklasest magnaat kinnitas reedel, et Ukraina on valmis sõjategevuse lõpetama ja dialoogilaua taha istuma, kuid see sõltub Putinist. Sest vaatamata vastandlike signaalide andmisele on tõde see, et Venemaa pole oma maksimalistlikke positsioone hüljanud. Vene autokraat aga mängib oma kaarte. „Usume [Ameerika Ühendriikide] praeguse presidendi avaldusi tema valmisoleku kohta koostööd teha. Oleme alati valmis läbirääkimisi pidama,” ütles Putin laupäeval. „Parem oleks, kui me kohtuksime tänast reaalsust arvestades, et rahulikult rääkida,” märkis ta. Pärast Trumpi võitu mullu novembris presidendivalimistel on Kreml korduvalt vihjanud, et sooviks kohtuda vabariiklasega, kellega on säilinud hea ajalooline kooskõla.

Olles teadlik ohust, et Kiiev ja kakskümmend seitse võivad leppest kõrvale jääda, rõhutas Zelenski laupäeval, et need läbirääkimised peaksid toimuma USA, Ukraina, Venemaa ja ka EL-i vahel. „Ukrainat on võimatu ühestki läbirääkimisplatvormist välja jätta, vastasel juhul pole sellel tegelikke tulemusi, vaid poliitilisi,” ütles ta. „Ja neil tulemustel pole mingit pistmist julgeoleku ega sõja lõpuga.”

Jutud tulevastest läbirääkimistest, mis olid kuni viimase ajani tabu, on EL-i liikmesriikide võimutasanditel kiirenenud. Jutt käib ka tulevast lepingut kaitsvate turvagarantiide punumise valemitest. Nende aruteludega kursis olev diplomaatiline allikas selgitab, et võti seisneb selles, et püütakse otsida USA kaasosalust, püüdes samal ajal tugevdada Kiievit suurema sõjalise toetusega, et see jõuaks dialoogilaua taha suurema jõuga.

Detsembri keskel NATO uue peasekretäri Mark Rutte korraldatud kohtumisel Zelenski, Saksamaa juhi Olaf Scholzi, Itaalia juhi Giorgia Meloni, Poola juhi Andrej Duda, Taani juhi Mette Frederikseni, Hollandi juhi Dick Schoofi ning Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi välisministrite Jean-Noël Barrot ja David Lammy, samuti Euroopa Komisjoni ja Ülemkogu presidentide Ursula von der Leyeni ja António Costa osalusega analüüsiti selle toetuse suurendamise võimalusi ning pandi aluse Euroopa seisukohale tulevaste läbirääkimiste jaoks. Rattad pöörlevad.

Kommentaarid