Kümned riigid on kehtestanud Vene pankadele, ettevõtetele ja inimestele tuhandeid kaugeleulatuvaid sanktsioone pärast seda, kui Moskva andis 2022. aasta talvel tankidele korralduse veereda üle piiri Ukrainasse.

Nüüd, enam kui 1000 päeva hiljem, kui presidendiks valitud Donald Trump valmistub ametisse astuma, on oodata, et küsimused sanktsioonide tõhususe ja tuleviku kohta võetakse uuesti tähelepanu alla, vahendab New York Times.

Trump on öelnud: „Ma tahan kasutada sanktsioone nii vähe kui võimalik.” Ja ta tegi selgeks, et Ameerika poliitikas Ukraina suhtes toimub muutus, olles lubanud sõja ühe päevaga lõpetada.

Eksperdid usuvad, et sanktsioonid ja jätkuv sõjaline abi on peaaegu kindlasti läbirääkimiste teema.

Kui väärtuslikud on siis Trumpi käsutuses olevad sanktsioonid?

Vastuse üle vaieldakse tuliselt.

Sõja alguskuude ennustused, et majanduspiirangud õõnestavad peagi president Vladimir Putini režiimi või muudavad rubla „rusudeks”, ei läinud täide. Putin on endiselt Kremlis võimul ning tema väed tekitavad Ukrainale ulatuslikku kahju ja võidavad lahinguväljal.

Ometi oli idee, et majandussanktsioonid võivad sõjale kiire lõpu tuua, alati pigem lootuse kui realistliku hinnangu toode, ütles 2013. aastal riigist põgenenud Vene majandusteadlane Sergei Guriev, kes on praegu Londoni ärikooli dekaan.

Guriev ütles, et parem mõõdik edu saavutamiseks on küsida, kas sanktsioonid takistavad Moskva võimet tõhusalt sõda pidada. Ja vastus sellele on jaatav, väidavad nii tema kui mitmed teised analüütikud.

Pärast sissetungi reageerisid USA, Euroopa ja nende liitlased kiiruse ja mastaabiga, mis üllatas isegi osalejaid. Nad piirasid drastiliselt Moskva juurdepääsu ülemaailmsele finantssüsteemile ja USA dollarile, vähendades Venemaa võimet müüa naftat, mis on tema kõige väärtuslikum ekspordikaup.

Lääne pangad külmutasid Venemaa varasid üle 300 miljardi dollari eest. Valitsused keelasid paljude teenuste ja kaupade, sealhulgas mõnede kõrgtehnoloogiliste relvade ostmise ja müügi.

Euroopa, mis oli varem saanud 40 protsenti imporditud gaasist Venemaalt, hakkas end sõltuvusest võõrutama. Venemaa võib hakata Euroopale energiat veelgi vähem müüma pärast seda, kui Ukraina keeldus kolmapäeval uuendamast lepingut, mis lubas Vene gaasi transiiti läbi tema territooriumi kulgeva torujuhtme.

„Kujutage ette maailma, kus sanktsioone ei oleks kehtestatud,” ütles Guriev. Maailma, kus Venemaa väliskaubandus ei oleks rangelt piiratud ja tal oleks juurdepääs kõikidele oma külmutatud välisreservidele.

„On väga selge, et sanktsioonid tekitasid Putinile probleeme, vähendasid tema taskus olevat ressurssi ja päästsid seetõttu Ukrainas elusid,” ütles ta. Ilma nendeta oleks Venemaa võib-olla praeguseks isegi sõja võitnud.

Venemaa majandus on tundnud survet. Kiire inflatsioon on ajendanud riigi keskpanka tõstma baasintressimäärasid 21 protsendini. Vaatamata valitsuse tohututele kulutustele sõja rahastamiseks, on üldine majanduskasv aeglustumas. Paljud tooted ja detailid ei ole saadaval, on kallimad või asendatud ebakvaliteetsete asendustoodetega.

Kui Trump istub maha, et Putiniga läbirääkimisi pidada, on sanktsioonid „erakordselt väärtuslik asi”, ütles Kiievi Majanduskooli välispoliitika asepresident ja Washingtoni mõttekoja Petersoni Rahvusvahelise Majanduse Instituudi mitteresidendist tadur Elina Ribakova.

Üldlevinud on üksmeel, et kõige tõhusamad sanktsioonid on olnud need, mis on seotud ülemaailmse finantssüsteemiga – areeniga, kus Ameerika Ühendriigid saavad avaldada ainulaadset jõudu.

USA dollar on universaalsele valuutale kõige lähemal maailmas. Ja dollarites tehinguid saavad käsitleda ainult Ameerika pangad. Tulemuseks on see, et paljud maailma finantsvarad – sealhulgas välisriikidele, ettevõtetele ja üksikisikutele kuuluvad dollarikontod – on Ameerika digitaalse kontrolli all.

Washington mitte ainult ei katkestanud suurema osa Venemaalt juurdepääsu sellele süsteemile, vaid ähvardas ära lõigata ka kõik pangad üle maailma, mis on selle reeglitega vastuolus. See on risk, mida isegi paljud Venemaad toetavad Hiina institutsioonid võtta ei taha.

Venemaa eemaldamine rahvusvahelisi makseid võimaldavast infosüsteemist SWIFT on samuti oluliselt suurendanud iga rahvusvahelise tehingu maksumust, keerukust ja aega, olgu siis ravimite ja elektrimasinate ostmiseks või nafta ja väetiste müügiks.

„See kaotab tõesti igasuguse tõhusa maksesüsteemi võimalused,” ütles advokaadibüroo Sidley Austin partner Andrew Shoyer, kes nõustab ettevõtteid sanktsioonide järgimisel.

Kui aga sanktsioonid on saavutanud rohkem, kui mõned võisid ette kujutada, on neil olnud vähem mõju, kui paljud inimesed lootsid.

Aja jooksul leidis Venemaa Hiina tohutu abiga mitmeid viise nende mõju nõrgendamiseks, laiendades kaubavahetust teiste riikidega, kasutades ära lünki ja hoides kõrvale seadustest.

Näiteks Hiina ja India täitsid Moskva rahakirstu uuesti, napsates ära palju Venemaa naftat. Samuti on Hiina andnud Venemaale juurdepääsu relvaosadele, pooljuhtidele ja muudele sõjaks vajalikele olulistele materjalidele.

Paljud Lääne kaubad, mida saab kasutada nii tsiviil- kui ka sõjalistel eesmärkidel, on jõudnud Venemaale läbi sanktsioonides mitteosalevate riikide nagu Türgi ja Araabia Ühendemiraadid.

Need, kes vähendavad sanktsioonide kui läbirääkimiste elemendi väärtust, väidavad ka, et lääneriigid ei läinud piisavalt kaugele ega reageerinud muutuvatele tingimustele piisavalt kiiresti, et survet Venemaale karmistada.

Mure naftahinna hüppelise tõusu pärast seoses energiatarnete vähendamisega ja inflatsiooni tõus sundis USA-d ja Euroopat nõrgendama piiranguid Venemaa kütuse ekspordile.

Otsus asendada ulatuslikumad Euroopa sanktsioonid Venemaa naftatehingutele hinnalaega tähendas, et Venemaa sai jätkuvalt energiaekspordist tohutuid tulusid. See raha on aidanud rahastada sõda Ukraina vastu.

Aja jooksul töötas Venemaa välja täiendavaid viise sanktsioonidest möödahiilimiseks, näiteks arendas välja oma varilaevastiku nafta transportimiseks pärast seda, kui Venemaa jaoks kehtestati piirangud Lääne naftatankerite kasutamisele ja naftareostuse kindlustusele.

Euroopa Liit ostab endiselt ligi 50 protsenti Venemaa eksporditavast veeldatud maagaasist.

Petersoni instituudi vanemteadur Jeffrey Schott ütles, et Moskva suutis müüa liiga palju gaasi ja naftat liiga kõrge hinnaga. „Sanktsioonid on rakendatud nii, et üks käsi on selja taha seotud,” ütles ta.

Jaokaupa kehtestatud sanktsioonid ja nende lohakas jõustamine on muutnud ka majandusliku silmuse Venemaa kaelas lõdvemaks, kui see oleks võinud olla, leiavad Schott ja teised kriitikud.

Ometi ei pruugi isegi kõige väärtuslikumatest sanktsioonidest tulenevatest läbirääkimistest piisata, et veenda Putinit nõustuma kokkuleppega, mis on vastuvõetav ka Ukrainale ja tema naaberriikidest Euroopa liitlastele.

Mõned poliitilised ja sõjalised analüütikud väidavad, et Venemaa liitlase Süüria presidendi Bashar al-Assadi langemine võib sundida Putinit Ukrainas veelgi karmimat positsiooni võtma.

Lõppkokkuvõttes määrab ainult Putin, kui väärtuslikud on sanktsioonid läbirääkimiste osana.