Meeleolu on tume, isegi vihane. „Olukord läheb iga päevaga hullemaks. Me ei näe eesmärki. See pole meie maa.”

Peaaegu neli kuud pärast seda, kui Ukraina väed alustasid välkpealetungi Venemaal Kurski oblastis, loovad seal sõdivate sõdurite tekstisõnumid kurva pildi lahingust, millest nad aru ei saa ja kardavad, et nad võivad kaotada, vahendab BBC.

BBC on Telegrami kaudu suhelnud mitme Kurskis teeniva sõduriga, kellest üks on hiljuti lahkunud. Lepiti kokku, et kedagi neist nimepidi ei nimetata. Ükski selles artiklis toodud nimedest pole õige.

Nad räägivad kohutavatest ilmastiku tingimustest ja kroonilisest unepuudusest, mille on põhjustanud Venemaa pidev pommitamine, mis hõlmab hirmuäratavate, 3000 kg kaaluvate liugpommide kasutamist.

Nad on ka taganemas, Vene väed võtavad järk-järgult territooriumi tagasi. „See trend jätkub,” kirjutas Pavlo 26. novembril. „See on ainult aja küsimus.”

Pavlo rääkis tohutust väsimusest, rotatsiooni puudumisest ja üksuste saabumisest, mis koosnevad suures osas keskealistest meestest, kes on toodud otse teistelt rinnetelt ja kel pole vahepeal puhkamiseks aega antud.

Vaevalt on ebatavaline kuulda sõdurite kurtmist – oma komandöride, käskude ja varustuse puudumise üle. Seda teevad sõdurid sageli rasketes oludes.

Vaenlase tohutu surve all ja talve saabudes oleks üllatav kuulda palju optimismi.

Kuid sõnumid, mille BBC sai on peaaegu ühtlaselt sünged, mis viitab sellele, et motivatsioon on peamine probleem.

Mõned kahtlesid, kas operatsiooni üks esialgne eesmärk – suunata Vene sõdurid Ukraina idarindelt kõrvale – on täitunud.

Nende sõnul on nüüd neile antud käsk hoida seda väikest kildu Venemaa territooriumist, kuni jaanuari lõpus saabub Valgesse Majja uus uute poliitikatega USA president.

„Meie peamine ülesanne on hoida enda käes maksimaalset territooriumi kuni Trumpi ametisse astumiseni ja läbirääkimiste alguseni,” ütles Pavlo. „Et seda hiljem millegi vastu vahetada. Keegi ei tea, mille.”

Novembri lõpus andis president Zelenski mõista, et mõlemad pooled peavad silmas USA administratsiooni vahetust.

„Olen kindel, et ta [Putin] tahab meid 20. jaanuariks välja tõrjuda,” ütles ta. „Tema jaoks on väga oluline näidata, et ta kontrollib olukorda. Kuid ta ei kontrolli olukorda.”

Püüdes aidata Ukrainal nurjata Venemaa vasturünnakuid Kurskis, on USA, Ühendkuningriik ja Prantsusmaa lubanud Kiievil kasutada Venemaa siseste sihtmärkide pihta kaugmaarelvi.

Tundub aga, et see ei aidanud tuju tõsta.

„Keegi ei istu külmas kaevikus ega palveta rakettide eest,” ütles Pavlo. „Me elame ja võitleme siin ja praegu. Ja raketid lendavad kuhugi mujale.”

ATACMS ja Storm Shadow rakette võidi kasutada võimsa, isegi laastava mõjuga kaugetele komandopunktidele ja laskemoona ladudele, kuid sellised edusammud tunduvad eesliinil olevate sõdurite jaoks kauged.

„Me ei räägi rakettidest,” ütles Mõroslav. „Punkrites räägime perekonnast ja rotatsioonist. Lihtsatest asjadest.”

Ukraina jaoks rõhutab Venemaa aeglane ja jahvatav edasiliikumine riigi idaosas vajadust Kurski külge klammerduda.

Ainuüksi oktoobris suutis Venemaa hõivata hinnanguliselt 500 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumi, mis on kõige rohkem alates 2022. aasta täiemahulise sissetungi algusaegadest.

Seevastu Ukraina on juba kaotanud umbes 40 protsenti territooriumist, mille ta augustis Kurskis vallutas.

„Võti ei ole hõivata, vaid hoida,” ütles Vadõm, „ja me oleme sellega natuke hädas.”

Vaatamata kaotustele peab Vadõm Kurski kampaaniat endiselt eluliselt tähtsaks.

„Sellega õnnestus mõned [Vene] jõud Zaporižja ja Harkivi piirkondadest kõrvale juhtida,” ütles ta.

Kuid mõned sõdurid, kellega BBC rääkis ütlesid, et nad tunnevad, et nad on vales kohas, et olulisem on olla Ukraina idarindel, mitte okupeerida osa Venemaast.

„Meie koht oleks pidanud olema seal [Ida-Ukrainas], mitte siin kellegi teise maal,” ütles Pavlo. „Me ei vaja neid Kurski metsi, kuhu jätsime nii palju kaasvõitlejaid.”

Ja vaatamata nädalaid kestnud teadetele, mis viitavad, et kuni 10 000 Põhja-Korea sõdurit on saadetud Kurskisse, et ühineda Venemaa vastupealetungiga, pole sõdurid, kes seal võitlevad neid veel kohanud.

„Ma pole elus ega surnud korealastest midagi näinud ega kuulnud,” vastas Vadõm, kui küsiti selle kohta.

Ukraina sõjavägi avaldas salvestised, mis on nende sõnul Põhja-Korea raadioside pealtkuulamised.

Sõdurid ütlesid, et neil kästi tabada vähemalt üks Põhja-Korea vang, soovitavalt koos dokumentidega. Nad rääkisid preemiatest – droonidest või lisapuhkusest –, mida pakutakse kõigile, kes Põhja-Korea sõduri edukalt tabavad.

„Pimedast Kurski metsast on korealast väga raske leida,” märkis Pavlo sarkastiliselt. „Eriti kui teda siin pole.”

Varasemate hukule määratud operatsioonide veteranid näevad Kurskis toimuvas paralleele.

Alates 2023. aasta oktoobrist kuni käesoleva aasta juulini püüdsid Ukraina väed hoida kinni väikesest sillapeast Krõnki juures, Dnipro jõe vasakul kaldal, umbes 40 km vabastatud Hersoni linnast ülesvoolu.

Sillapea, mis oli algselt mõeldud hüppelauaks edasiliikumiseks Venemaa valduses olevale territooriumile Lõuna-Ukrainas, lõpuks kaotati.

Operatsioon oli tohutult kulukas. Arvatakse, et hukkus või jäi teadmata kadunuks kuni 1000 Ukraina sõdurit.

Mõned arvasid, et see on trikk, mille eesmärk oli juhtida tähelepanu eemale edu puudumiselt. Nad kardavad, et Kurskis võib midagi sarnast juhtuda.

„Hea idee, kuid halb teostus,” ütleb Krõnkis teeninud ja praegu Kurskis viibiv mereväeohvitser Mõroslav.

„Meediaefekt, kuid mitte mingit sõjalist tulemust,” lisab ta.

Sõjaväeanalüütikud rõhutavad, et kõigi raskuste juures on Kurski kampaanial jätkuvalt oluline roll. „See on ainus koht, kus me initsiatiivi säilitame,” ütles Ukraina julgeoleku- ja koostöökeskuse esindaja Serhi Kuzan.

Ta tunnistas, et Ukraina vägedel on Kurskis „uskumatult rasked tingimused”, kuid ütles, et Venemaa pühendab nende väljasaatmiseks tohutuid ressursse – ressursse, mida oleks võidud kasutada mujal.

„Mida kauem suudame seda Kurski rinnet hoida – piisava varustuse, suurtükiväe, Himarside ja loomulikult kaugrelvadega, et lüüa nende tagalasse – seda parem,” ütles ta.

Kiievis kaitsevad kõrgemad komandörid Kurski operatsiooni, väites, et see lõikab endiselt sõjalist ja poliitilist kasu.

„See olukord ärritab Putinit,” ütles hiljuti üks anonüümseks jääda soovinud inimene. „Ta kannab seal suuri kaotusi.”

Mis puudutab seda, kui kaua suudavad Ukraina väed Kurskis vastu pidada, oli vastus otsene. „Niikaua, kui see on sõjalisest seisukohast teostatav.”