Briti kaitseministeerium kaalub võimalust saata Ukrainasse Briti väed, et aidata kaasa sõdurite väljaõppele.
Kaitseminister John Healey on viibinud pealinnas Kiievis, et arutada plaane pakkuda Ukrainale tuleval aastal rohkem toetust.
Ta keeldus nende plaanide üksikasju avaldamast, kuid kaitseallikate sõnul pole ta sõdurite saatmist välistanud. Suurbritannia on Ukraina sõdureid seni Ühendkuningriigis koolitanud alates 2022. aastast. Ukrainas on väljaõpet andmas väike Briti armee meedikute meeskond, vahendab BBC.
Healey keeldus täpsustamast, milline võiks olla lisatoetus, öeldes, et plaanid „peavad jääma, ütleme, [Venemaa] presidendile [Vladimir] Putinile kättesaamatuks”.
Ühendkuningriik ja teised NATO liikmed ei ole saatnud Ukrainasse vägesid ega kehtestanud riigi kohal lennukeelutsooni, kartes sattuda otsesesse konflikti Venemaaga. Üksikud liikmed on aga tarninud relvi ja varustust.
Healey saabus Kiievisse lubadusega anda täiendavat 225 miljonit naela sõjalist toetust – rohkem droone, suurtükimürske ja õhutõrjet.
Kuid ta ütles, et on arutanud ka seda, kuidas panna Ukraina tulevaks aastaks võimalikult tugevasse positsiooni. Tema sõnul tähendab see rohkem relvi, rohkem väljaõpet ja rohkem sanktsioone Venemaale.
USA presidendiks valitud Donald Trump on lubanud püüda sõjale lõppu teha. Mõned lääneriigid on arutanud, kuidas nad võiksid anda Ukrainale julgeolekugarantiid, kui see peaks juhtuma.
Healey ütles, et ootab Trumpi plaane, kuid kaitseminister ütles, et tema peamine ülesanne on teha Ukraina heaks kõik, mis võimalik, kuni Ukraina oma võitlust jätkab.
Ta andis kommentaarid enne täna neljapäeval Brüsselis toimuvat kohtumist, millest võtavad osa välisminister David Lammy ja Ukraina president Volodõmõr Zelenski ning EL-i riikide ja NATO esindajad.
Kaitseministrit korrates ütles Lammy, et arutelu keskendub sellele, millist täiendavat toetust on vaja, et „panna Ukraina võimalikult tugevasse positsiooni 2025. aastal”.
„On ülimalt oluline, et liitlased kogu Euroopas suurendaksid toetust, mida nad Ukrainale annavad, väljaõpet, mis on endiselt vajalik nende relvajõududele, rahalisi vahendeid, mida me pikemas perspektiivis veel vajame, ja me peame leidma uuenduslikke viise, kuidas aidata ja leida see raha,” lisas ta.
Olukorda Ukrainas arutati ka siis, kui peaminister Keir Starmer kolmapäeval telefonikõne ajal Trumpiga rääkis.
„Peaminister kordas liitlaste vajadust olla koos Ukrainaga Venemaa agressiooniga silmitsi seistes ja tagada, et Ukraina oleks võimalikult tugevas positsioonis,” ütles valitsuse pressiesindaja.
