Ärimees Peter Vesterbacka ütles Iltalehtile, et on kindel, et Helsingist saab rongiga Tallinna ikka ühel hetkel. Varasemate hinnangute kohaselt pidi rongiliiklus Soome ja Eesti vahel algama juba 2024. aasta jõululaupäeval.
Vesterbacka ja Kustaa Valtoneni juhitud firma Finest Bay Area Development on tunneliprojektile seni kulutanud mitu miljonit eurot. Kaheksa aastat kestnud projekt on oma teel silmitsi seisnud paljude väljakutsetega.
Vesterbacka sõnul pidurdab projekti Eestis edenemist suurte eraprojektide tegevuskeskkond, mis erineb Soomest. Eriti keskkonnamõju hindamise menetlustes (KMH) on riikide vahel erinevusi.
Eestis käivad kõik suuremad KMH protseduurid valitsuse kaudu. Protseduur on Eestis muudetud jäigaks projektiks, erinevalt Soomest, kus protsess on ajakava poolest etteaimatav.
Siiski on praegu nii Soomes kui ka Eestis valitsused, kes suhtuvad projekti positiivselt, ütleb Vesterbacka.
Soomes on planeering hästi edenenud. Eestis on planeering osa super-KMH projektist, mis ootab valitsuse poolt heakskiitu.
Tunneliprojekt tuli jutuks peaminister Petteri Orpo ja Eesti peaministri Kristen Michali esimesel kohtumisel augustis Helsingis.
Kõnelustele järgnenud pressikonverentsil ütles Michal naljaga pooleks, et on eestlastele lubanud, et tunneli ehitus algab enne tema pensionile jäämist.
Vesterbacka sõnul on kontakt nii Eesti kui ka Soome otsustajatega tihe, kuid hetkel edeneb projekt aeglaselt.
Eestis vastutab projekti eest kliimaministeerium, kes teatas Iltalehtile, et riigi valitsuses pole tunneliprojekti osas veel otsuseid tehtud.
Ministeerium teatab, et Soome ja Eesti vaheline transpordi töögrupp ning Helsingi-Tallinna tunneli jaoks loodud ajutine töögrupp kohtuvad regulaarselt, et arutada projekti puudutavaid küsimusi.
Küll aga on tunnel võimaliku projektina lisatud üleeuroopalise transpordivõrgu ehk nn TEN-T võrgu (Trans-European Transport Network) kaartidele.
Vesterbacka soovib esile tõsta probleeme, millega seisavad silmitsi teised samalaadsed suurprojektid, nagu Balti riikide ühisraudteeprojekt Rail Baltica, millest on olnud varem juttu.
Helsingi ja Tallinna vahel kulgev merealune raudtee peaks olema aja jooksul ühendatud Tallinnast Kesk-Euroopasse kulgeva Rail Balticaga.
Olen seda väitnud ka mõnel teisel juhul, kuid üldine tähelepanek on see, et kummagi riigi administratsioon ei ole erataristuprojektidest eriti huvitatud, ütleb Vesterbacka.
Paljudes kohtades on administratsioon endiselt vaenulik äri- ja ettevõtjate suhtes. See on ka siin väljakutse ja on muuhulgas näha selles, et asjadega ei kiirustata, sõnab ta.
Vesterbacka sõnul jääb tunneliprojekti maksumus endiselt 15 miljardi euro kanti. See kõik on eraraha.
Rahastamise osas pole meil kunagi olnud probleeme. Projekt on täielikult Soome omanduses ning oleme mõlema riigiga läbi arutanud rahastajad ja kust raha tuleb, räägib ta.
Vesterbacka üksikasju ei avalda, kuid ütleb, et Hiina fond Touchstone Capital Partners, millest mõned aastad tagasi oli planeeritud põhifinantseerija, pole enam suurim investor.
Rahastajaid on kõikjalt maailmast. Eelarve peab vastu igasugusele kontrollile ja geopoliitika probleeme ei tekita, lisab ta.
Vesterbacka sõnul on tunnelifirmal selge mudel, kuidas riigid saavad projektist tingitud väärtuse kasvus osaleda.
Näiteks iga euro, mis kulutati läänemetroo puhul maa all, tõi kaasa maapealse investeeringu 20 eurot. Oleme arvestanud, et tunneli ehituseks läheb 15 miljardit. See toob kaasa 150 miljardi euro väärtuses maapealseid investeeringuid.
Kopenhaageni ja Malmö vahel kulgev Sundi sild on Vesterbacka sõnul hea näide sarnasest projektist ja selle mõjust.
Helsingi-Tallinna tunneli pikkuseks on planeeritud ligikaudu 103 kilomeetrit. Kõige tõenäolisem marsruut läheks Tuusulast Helsingi-Vantaa lennujaama ja Espoo kaudu Tallinna.
Sõit linnade vahel kestaks orienteeruvalt 20 minutit ja üheotsapilet maksaks umbes 50 eurot. Edasi-tagasi saaks sõita 100 euroga ning piiramatu aastapileti hind oleks 2400 eurot.
Arvutuste kohaselt tuleks 80 protsenti tunnelifirma rahavoost reisijateveost ja ülejäänu kaubaveost.
Vesterbacka rõhutab projekti olulisust ka julgeoleku seisukohalt.
Kaitsevägi on projekti algusest peale suhtunud väga positiivselt. Tunneliga koos tehakse elektri- ja muud ühendused. Siis nad ei lähe juhusliku ankru vms tõttu katki, märgib ta.
Täpset kuupäeva, millal Helsingist rongiga Tallinna saab, Vesterbacka enam öelda ei taha.
Ta hindab, et kõigi lubade korrasoleku korral võtab tunneli ehitus aega umbes kaks aastat. Praeguse ajakava järgi peaks see valmis saama 2030. aastate alguses.
Tunnel ehitatakse, see on ainult aja küsimus. Oleme seda teinud juba kaheksa aastat ja oleme valmis veel kaheksaks, ütleb Vesterbacka.
Olen siin õppinud, et peab olema kannatlik. Kõik ei ole enda kätes, vaid peab lihtsalt edasi suruma ja tegema, see on kõik, sõnab ta.
