Soome valitsuse värskes kaitseraportis peetakse võimalikuks, et Venemaa ründab Soomet, Põhja-Norrat ja Balti riike.

Ukraina sõda on näidanud, et Venemaa on kaotustest hoolimata valmis võtma olulisi riske, hoiatab Soome valitsus.

NATO allikad ütlesid Soome väljaandele Iltalehti, et Venemaa on harjutanud rünnakut Soome ja teiste NATO idapoolsete riikide vastu. See analüüs kirjeldab NATO hinnangut Venemaa ohule.

Kaitseliit NATO harjutas tänavuse, 2024. märtsis 20 000 sõduri üleviimist Põhja-Norrasse ja Soome Lapimaale.

Õppust Nordic Response juhtis Ameerika viitseadmiral Douglas Perry, NATO Norfolkis asuva peakorteri ülem.

„Sõdurite, laevade ja lennukite arvu ning oma kohalolekuga siin näitame, et oleme suutelised suuremahulisteks operatsioonideks, mida me vajadusel Vene sissetungijate väljasaatmiseks läbi viiksime,” rõhutas Perry.

Otsese ohuna nimetas komandör venelasi. Veel paar aastat tagasi oleks paljud imestanud, miks NATO komandör tahab hoiatada Venemaa rünnaku eest Soome ja Norra vastu.

Tänavuse, 2024. aasta alguses kostis mitmeid kõrgetasemelisi hoiatusi.

Rootsi kaitseväe juhataja kindral Micael Bydén ütles aasta algul, et Rootsi kaitsejõud ja valitsus peavad võimalikuks, et Venemaa ründab lähiaastatel Läänemere piirkonna riike.

Küsimus Bydénile oli järgmine:

Olete sõjast palju rääkinud. Kas Venemaal on võimalik rünnata Baltimaid, Soomet või Rootsit?

„Jah. Vastus on jah. Meie luureteenistused on sellele järeldusele jõudnud ja tuginevad oma hinnangus nähtule. Sündmused arenesid kogu möödunud aasta jooksul negatiivselt. Neid asju on nii palju.”

Bydén suhtus asjasse väga tõsiselt ja põhjendas oma vastust luureandmetega. Samad luureandmed toetasid kahtlemata ka NATO komandör Perry avaldust.

Avaldused ei puuduta enam seda, et kindralid tahaksid poliitikuid kaitsekulutusi suurendama meelitada – need räägivad inimestele, et soomlased, rootslased, norralased ja eestlased peaksid valmistuma vaimselt sõja võimaluseks.

Ja kuna agressoriks on Venemaa, tähendaks sõda raketirünnakuid tsiviilelanikkonna vastu.

Raportis rõhutatakse, et Euroopasse on naasnud laiaulatuslik, pikaajaline ja kõrge intensiivsusega sõjapidamine.

Venemaa on Ukrainas näidanud, et on oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks valmis kasutama laiaulatuslikku sõjalist jõudu ka ühiskonna ja tsiviilelanikkonna elutähtsate sihtmärkide vastu, hindab Soome juhtkond.

Detsembri keskel jälgis Iltalehti JEF-i tippkohtumist Eestis.

Seoses sellega rääkisid ja esitlesid NATO allikad, millist rünnakut on Venemaa Soomele, Baltikumile ja Norrale harjutanud.

Rünnak oleks mitme erineva Vene armee üksuse samaaegne rünnak.

Põhjas ründaks 14. armeekorpus Norra rannikut Murmanski suunast nii mere, maa kui õhu kaudu.

Venelased saadaksid oma dessantväed Soome Lapimaale. Soomet ründaksid ka Koola poolsaarel paiknevad Vene raketiväed.

Rünnakus osaleksid kümned tuhanded Vene sõdurid.

Lapimaal üritaksid venelased näiteks Ivalo lennujaama kiiresti üle võtta.

Venemaa üritaks Põhja-Lapimaale ja Norrasse Finnmarki luua puhvertsooni, mis viiks lahingutegevuse NATO riikide territooriumile. Samal ajal seoksid venelased liitlasväed.

Veel lõunas sihiks Vene raketiväed oma rünnakud Soome lõunarannikule ja Kagu-Soomele. Rünnaku eest vastutaks Vene 44. armeekorpus.

Eesmärk poleks ilmtingimata läbimurre Soome sisemaale, vaid Soome lahe põhjaranniku ja Kagu-Soome vallutamine. Nii seoksid venelased kokku Soome kaitseväe põhijõud ja raskendaksid Eesti kaitse toetamist Soomest.

Allikate hinnangul sihiks Venemaa Turu rahu piire alates 1743. aastast. Sel juhul liiguksid Vene väed Kymijokini. Edasi põhja pool oleks rünnaku sihtmärk Puumalansalmi.

Aruande hinnangul sooviks Venemaa endale puhvertsooni.

Venemaa julgeolekumõtlemine näitab püüdlust strateegilise sügavuse poole ja püüdu luua Euroopas ühtne puhvertsoon, ulatudes Arktikast läbi Läänemere ja Musta mere kuni Vahemereni.

NATO allikate esitatud konkreetsed ohuhinnangud aitavad mõista, miks on Soome raporti järeldused nii tõsised.

NATO ohuhinnangu kohaselt oleksid Venemaa raketirünnakud suunatud ka Helsingile.

Venelaste põhiline ründesuund oleks Baltikumis.

Vladimir Putin ütles oma iga-aastases propagandakõnes 19. detsembril, et Venemaal on „piisavalt jõudu ja vahendeid kõigi oma ajalooliste territooriumide taastamiseks”.

Varem on Putin öelnud, et tema ideaal on 18. sajandi Vene impeerium. Allikad ütlevad, et Putini sõnu tuleks võtta sõna-sõnalt.

Ohus oleksid Eesti, Läti ja Leedu, aga ka Kagu-Soome.

NATO allikate andmeil üritaks Vene 6. armee Eestis ja Lätis läbimurret massiivse tanki-, suurtüki- ja raketirünnakuga. Rünnaku eesmärgiks oleks pealinnade Tallinna ja Riia vallutamine.

Venelased ründaksid Leedut Valgevene kaudu. Eesmärk oleks saada maismaaühendus Venemaa Kaliningradi ja Valgevene vahel ehk nn Suwalki koridori hõivamine. Operatsiooni õnnestumise korral ähvardaks Baltikumis sõdivaid NATO vägesid geograafiliselt lõksu jäämine.

Venemaa üritaks nende positsiooni raskendada, rünnates Soome lõunarannikut.

Kaliningradis paiknevad raketiväed ja Venemaa Läänemere laevastik ründaksid Gotlandit, mistõttu oleks raske Rootsi suunalt Baltikumis sõdivaid NATO maavägesid ülal pidada.

Aastal 2017. aastal harjutas Venemaa oma õppusel Zapad rünnakut Norrale, Soomele ja Baltikumile. Venelased pole oma rünnakuplaanist loobunud, vaid soovivad seda pärast Ukraina sõda ellu viia. Meie andmetel on plaan endiselt olemas ja venelased pole loobunud soovist seda ellu viia, ütles NATO allikas.

Teadmine Venemaa ründeplaani olemasolust ja selle ulatusest seletab, miks NATO riigid korraldasid Norra rannikul ning Soome ja Norra mäestikus kümnetest tuhandetest sõduritest ja sadadest soomusmasinatest koosneva õppuse.

Õhus osales õppusel Nordic Response 60 hävitajat ja 40 helikopterit.

Meie ühine operatsioonivõime NATO liitlastena näitab meie võimet tõrjuda Venemaa rünnak. Püüame takistada neil isegi ette kujutamast, et neil õnnestub rünnak Norrale, rõhutas viitseadmiral Perry.

NATO allikate sõnul tuleneb probleem sellest, et Venemaa ei hooli oma kaotustest. Venemaa sõjaline juhtkond võib ette võtta ähvarduskatse, isegi kui see toob kaasa sadade tuhandete Vene sõdurite surma. Sama järelduse võib leida ka Soome aruandest.

Inimese elul pole nende jaoks väärtust, rõhutas NATO allikas.

NATO riigid peavad Venemaa rünnakut võimalikuks. Seda on näha avaldustes ja eelkõige väljaõppetegevuses.

Asi pole selles, kas Venemaa ründab, vaid millal nad üritavad rünnata. Kindel on see, et nad püüavad meid üllatada. Üllatus on osa Venemaa strateegilisest kultuurist, ütles üks allikas.

Allikate sõnades pole liialdust ega hirmutamist, kuid räägitud asjad põhinevad luureinfol Venemaa eesmärkide ja riigi armee ülesehituse kohta.

Vene maavägede põhiosad on praegu hõivatud rünnakuga Ukrainale, kuid allikate väitel on Venemaal võime ehitada Baltikumi ja Soome piirile vähemalt 600 000 sõdurist koosnev ründejõud.

Näiteks tõstetakse brigaadisuurused Vene väed Soome ja Eesti lähistel diviisi tugevuseks. Venemaal on selleks plaanid, ütles NATO allikas.

Soome raportis on sissekanne, mis ühtib NATO allikatest pärit informatsiooniga: „Venemaa tugevdab võimalikult kiiresti oma sõjalist kohalolekut ja operatsioone oma loodesuunal kõigis operatiivtöökeskkondades.”

Eesti kaitsevägi ehitab praegu 40 000-mehelist Eesti NATO soomusdiviisi, kuhu kuuluvad ka Briti ja Prantsusmaa sõdurid. Ainuüksi selle NATO diviisi tabamine eeldaks Venemaalt mitme diviisi massirünnakut.

Kahjuks ei kõrvalda harjutused rünnakuohtu.

Venemaa ei suudaks enam okupeerida NATO riikide territooriume, nagu nad 2017. aastal harjutasid. Selle asemel katsetavad nad ilmselt NATO artikli 5 toimivust sõjalise operatsiooniga kusagil meie piiridel. Me ei tea, kus ja millal see juhtub, ütles NATO allikas luureanalüüside lõpptulemuse kohta.

Ohtu suurendab Venemaa riskivalmidus.

Kuigi me peksame venelased tükkideks, selgitab Putin, et ta võitis NATO-le väljakutse esitamisega, ütles allikas.

NATO regionaalseid kaitseplaane on uuendatud nii, et on loobutud nn lõksutraadi-mõtlemisest.

Venelasi ei lastaks enam ruutmeetritki ettepoole, vaid rünnaku peatamiseks saaks lüüa Venemaa poolele.

Varem toetus kaitseliit NATO oma vasturünnakujõule.

Ukraina sõjast oleme õppinud, et venelastel ei tohi lasta maa-alasid okupeerida ega neid kindlustada. Nende väljasaamine on väga raske, rääkis allikas NATO muutunud kaitseplaneerimisest.

Soome raport rõhutab samuti võimet rünnata Venemaa ründeformatsioone sügaval Venemaa tagalas.

Võimalus kiiresti mõjutada kaugel asuvaid sihtmärke on heidutuse ja kaitse võtmeosa. Kaugmõjutamise võime kõrge valmisolek ja lai ulatus aitavad ennetada ja piirata ründaja võimalusi operatsioone ellu viia, juhtida ja hoida, rõhutab Soome valitsus.

Konkreetsete ohuhinnangute edastamine ja avalikustamine on osa NATO ja NATO riikide strateegilisest kommunikatsioonist. Nad tahavad saata Kremlile sõnumi, et Venemaa rünnak viib venelaste lüüasaamiseni.

Sõda oleks aga raske, sest Venemaa saaks jätkata rünnakuid NATO territooriumil veel pikka aega. Kremlis teatakse, et NATO riigid ei ürita Venemaad okupeerida, et agressioonisõda lõpetada.

Selline seadistus ja Hiina jätkuv toetus Venemaale muudavad tuleviku ohtlikuks ja raskesti ennustatavaks.

Liit peab olema suuteline laiaulatuslikuks ja suure intensiivsusega sõjapidamiseks kõigis tegevuskeskkondades sõjaliselt tugeva tuumariigi vastu, hinnatakse raportis.