Soome president Alexander Stubbi sõnul on Soome koos Eestiga väljendanud soovi, et NATO suurendaks oma kohalolekut Läänemerel – eriti kriitilise infrastruktuuri läheduses.

Stubbi sõnul on sellele palvele vastatud. President rääkis sellest reedel pressikonverentsil, vahendab Ilta-Sanomat.

Stubbi sõnul on praegu käimas arutelu EL-i, NATO-ga ja kahepoolselt erinevate riikidega, kuidas saaks kaablikahjude rahalist koormust paremini jagada.

Kas Soome lahe kaablirikete puhul on tegemist hübriidmõjuga? Stubbi sõnul on veel vara järeldusi teha ning asjaga ei tasu „tormata”.

Aga kui see on sabotaaž ja selle taga on riiklik osapool, tuvastame selle kindlasti ja kohe, märkis ta.

„Kui aasta jooksul on kolm sellist sündmust, ei saa need kõik olla pelgalt kokkusattumus või eksitus,” ütles Stubb.

Eelmise, 2023. aasta oktoobris sai kahjustada Soome ja Eesti vaheline Balticconnectori gaasijuhe. 2024. aasta novembris sai kahjustada Soome ja Saksamaa vaheline merekaabel C-Lion-1.

Stubbi sõnul tuleb valmis olla selleks, et ka edaspidi tuleb ette kaablikatkestusi.

President ütles, et Soome lahe kaablirikkumiste osas on Venemaalt tulnud diplomaatiline reaktsioon.

Soome lahes said esimesel õulupühal vigastada Estlink 2 elektrikaabel ja neli sidekaablit.

Kaablikahjustuse kahtlusega naftatanker Eagle S püüti kinni ja peatati, mis on pretsedenditu.

Jõuti järeldusele, et laev tuleb üle võtta. Raadiokõnele kohe ei vastatud. Raadiokontakti loomisel selgus, et nad on väga koostööaltid ja valmis Soome territoriaalvetesse sõitma, rääkis Stubb Soome lahe operatsioonist.

Hea, et olukord saadi kiiresti kontrolli alla, sest kui laev oleks ankruga põhjas jätkanud, oleks tekkinud lisakahjustusi, sõnas ta.