Venemaa autokraatliku presidendi Vladimir Putini kolmepäevaseks peetud sõda Ukrainas on kestnud juba ligi kolm aastat.
Selle ajaga on Venemaa okupeerinud ligi 20 protsenti iseseisva Ukraina territooriumist ja kaotanud sadu tuhandeid sõdureid. Ukraina hinnangul tõusevad Venemaa kaotused ainuüksi sel aastal 430 000 sõdurini.
Aastal, mil suur rünnak algas, edenes Venemaa kiiresti, kuid viimase aasta jooksul pole edu olnud esimese aasta tasemel. Alates 2024. aasta jaanuari algusest võib Venemaa regionaalseid saavutusi kokku võtta Moskvast veidi suuremal alal.
Sõda on olnud Ukraina jaoks raske. Kuidas tulevane aasta selles mõttes välja näeb?
Yle uuris seda sõjateaduste dotsendilt Ilmari Käihkölt ja Eesti Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktori asetäitjalt Kristi Raikilt.
Kristi Raik usub, et Ukraina suudab end veel sõjaliselt kaitsta. Ka Ukraina sõjatööstuse võimekus on teistsuguses olukorras kui sõja alguse ajal, mis omakorda parandab riigi võimet taluda pikaleveninud sõda.
Kaitsetööstus on hämmastavalt kiiresti arenenud. See annab lisakindlust, et Ukraina saab hakkama, sõnab ta.
Raik rõhutab, et Ukraina edu kaitselahingus on otseselt seotud liitlaste toetusega. Eriti oluline on USA toetus.
Sõjaliste hinnangute kohaselt suudab Ukraina tänu USA viimasele abipaketile end kaitsta vähemalt kuus kuud, märgib ta.
Raik hindab, et isegi kui USA vähendab pärast ametisseastuva presidendi Donald Trumpi võimuletulekut oluliselt oma toetust Ukrainale, ei lõpe Euroopa toetus täielikult.
Raiki sõnul on Trumpi Ukraina-poliitikat raske ennustada.
Ettearvamatuse tase on enneolematu. Kõik stsenaariumid on võimalikud. Teame aga kindlalt, et Trump avaldab Euroopale tohutut survet, et ta teeks rohkem kontinendi julgeoleku ja kaitse heaks, märgib ta.
Ilmari Käihkö seevastu ütleb, et Euroopa peab olema valmis USA toetuse hääbumiseks. Kui USA toetus hääbub, rõhutatakse Euroopa toetuse tähtsust.
Trumpi esimesel ametiajal nägi ta Ukrainat eelkõige eurooplaste probleemina. See seisukoht pole muutunud ja selle tähtsus võib tema teisel ametiajal tugevneda, ütleb Käihkö.
Eriti pärast Trumpi valimisvõitu on järjest rohkem hakatud rääkima Venemaa ja Ukraina vahelistest rahuläbirääkimistest.
Ilmari Käihkö nendib, et kuigi juttu on rahust rohkem, pole kindlust, et see järgmise aasta jooksul saavutatakse.
Me ei tea ka, kuidas rahu välja näeb ja kas see on püsiv. Kui lahendus pole püsiv, võib Ukraina tulevikus valmistuda edasiseks sõjaks, märgib ta.
Ukraina jaoks on võimalike läbirääkimiste künniseks see, et sõda ei saaks uuesti alata. Selle lahendusena on pakutud turvagarantiisid.
Need on ainus viis Venemaa rünnakut tulevikus ära hoida. Ukraina näeb neid põhjusega päästerõngana. Nad leiavad, et Venemaad ei saa usaldada, ütleb Käihkö.
Ka Kristi Raiki sõnul on püsiva rahu saavutamiseks olulised turvagarantiid. Selgeimaks pikaajaliseks lahenduseks peab Raik Ukraina kuulumist sõjalisse allianssi NATO.
See on endiselt laual. Hetkel ei paista, et asi niipea edeneb. NATO eesmärk on aga see, et see juhtuks, ütleb Raik.
Samuti peab Raik julgeolekugarantii mudeli osana oluliseks Ukraina sõjalist võimekust. Ukraina on avaldanud soovi säilitada 250 000 sõdurist koosnev armee ka pärast sõja lõppu, märgib ta.
Venemaa seevastu on nõudnud Ukraina rahuaegsete relvajõudude suuruse piiramist 85 000 sõduriga. Venemaa on nõudnud ka rangeid piiranguid Ukraina tankide ja suurtükkide arvule ning rakettide laskekaugusele.
Raik näeb, et Ukraina julgeolekugarantiide hulka kuulub ka Euroopa riikide sõjaline kohalolek Ukrainas. See toimiks heidutusvahendina läbirääkimiste ajal ja pärast seda ning vägede eesmärk ei oleks aktiivses sõjategevuses osalemine, ütleb Raik.
Nüüd on Euroopas arutletud selle üle, kas sõjaline kohalolek peaks olema. Selle kaudu pühenduks Euroopa Ukrainale ja selle pikaajalisele toetusele ning usutavale heidutusvahendile, mis takistab sõja uuesti algamist.
Raik näeb ka USA rolli Ukraina julgeolekulahenduses, kuigi riik on keeldunud vägesid Ukrainasse saatmast.
Paljude Euroopa riikide jaoks on Ameerika Ühendriikide osalemine kriitilise tähtsusega. See tagab Ukraina julgeoleku jätkuva relvaabi ja muu taustatoetusega, võimalik, et isegi tuumarelvakaitsega, sõnab ta.
