Põhja-Korea ja Venemaa süvendavad sõjalist koostööd, kuna Pyongyang suurendab Ukraina sõja tarvis Moskvale relvade tarnimist ning saab vastutasuks Kremlilt väga vajalikku sularaha ja naftat.

Hiljutised satelliidipildid näitavad, et Põhja-Korea tarnib Venemaale rohkem laskemoona ja laiendab relvade tootmist, et hankida relvi, mida Moskva vajab oma ahne sõjamasina toitmiseks. Põhja-Korea abi võimaldab kasutada Venemaal oma eelist kurnatud Ukraina vägede vastu ja aidata tal seista vastu presidendiks valitud Donald Trumpi uue administratsiooni survele konflikti lõpetamiseks, vahendab Wall Street Journal.

Pyongyang omakorda saab Venemaalt väga vajalikku sularaha ja naftat. Lääne ametnikud muretsevad, et Põhja-Korea võib Korea poolsaarel sõja korral paluda Venemaalt tundlikku tuumatehnoloogiat ja materiaalset tuge.

Venemaa ja Põhja-Korea vaheline süvenev liit on USA ja tema liitlaste jaoks murettekitav, muutes mõlemad riigid oma naabritele ohtlikumaks ja raskemini ohjeldatavaks.

Miljonid Pyongyangist pärit suurtükimürsud on võimaldanud Venemaal täita laskemoona puudujäägi, mille on põhjustanud peaaegu kolm aastat kestnud pingeline sõda. Põhja-Korea raketid pommitavad Ukraina linnu, samal ajal kui Venemaa enda raketitootmist on takistanud Lääne sanktsioonid. Sõjaline riistvara, sealhulgas mitmed raketisüsteemid voolavad Venemaale rongidega, raudteeliiklus läbi riikide piiri on saavutanud rekordtaseme.

Ukraina armee ohvitser Andri Kovalenko, kes juhib valitsusüksust, mille ülesandeks on tõrjuda Venemaa valeinfot ütles, et 60 protsenti Venemaa poolt Ukrainas kasutatavatest suurtüki- ja miinipildujamürskudest on nüüd pärit Pyongyangist. „Põhja-Korea laskemoon hoiab Venemaa kaitset,” ütles ta.

Põhja-Korea raketid moodustavad Ukraina ametnike sõnul praegu ligi kolmandiku Venemaa tänavustest ballistiliste rakettide väljalaskmistest Ukraina suunas.

Sõdurid on veelgi aidanud Venemaal tasakaalu muuta. Umbes 12 000 Põhja-Koreast lähetatud sõdurit osalevad nüüd aktiivses võitluses, teatasid USA ametnikud esmaspäeval. Rohkem kui 100 inimest on hukkunud ja umbes tuhat vigastada saanud Venemaa Kurski oblasti osi okupeerinud Ukraina üksuste vastu peetud lahingutes, teatas Lõuna-Korea luureagentuur neljapäeval toimunud kinniste uste koosolekul seadusandjatele.

Washingtoni ja Souli ametnike sõnul on Põhja-Korea saatnud Venemaale umbes 20 000 konteinerit laskemoona, alates madalama kvaliteediga laskemoonast, nagu 122 mm ja 152 mm suurtükimürsud, kuni oma uuemate Hwasong-11 klassi ballistiliste rakettideni. Ukraina ametnike sõnul on varu ulatunud üle viie miljoni suurtükimürsu ja kümnete rakettide, sealhulgas enam kui 100 Hwasong-11 klassi raketi.

„Need võivad olla ebatäpsed, kuid laskeulatus on muljetavaldav,” ütles Ukraina kõrge luureametnik Venemaale tarnitud Põhja-Korea rakettide kohta. „See on oht meie linnadele.”

Viimasel ajal on Pyongyang saatnud 170 mm iseliikuvaid haubitsaid ja 240 mm kaugmaa raketiheitjaid.

Põhja-Korea algselt tarnitud suurtükimürsud olid aastakümneid vanad, tekitades kahtlusi, et Kimi režiim müüs oma vana laskemoona maha. Kuid nüüd tarnib Pyongyang uuemat laskemoona. Näiteks Venemaale saadetud 240 mm raketiheitjad varustati hiljuti uute juhtimissüsteemidega.

Sarnaselt uuendati selle aasta alguses Venemaa tehnikute toel Põhja-Korea suurimaid 600 mm raketiheitjaid ehk KN-25, teatab satelliidipiltidega tegelev ettevõte SI Analytics. 2019. aastal esmakordselt testitud relv hägustab vahet mitmikraketisüsteemi ja lühimaa ballistilise raketi vahel.

USA ja Lõuna-Korea ametnike sõnul on tulemas rohkem relvi nii laevade kui ka rongidega, et varustada Vene vägesid, kes põletavad läbi tohututes kogustes relvi. Umbes 200 laskemoona tehast Põhja-Koreas töötavad relvade tootmiseks täisvõimsusel ning Venemaa edastab kütust ja varustust Pyongyangi relvatootmise toetamiseks, teatasid Souli ametnikud.

Satelliidipiltide järgi laieneb ka Ukraina suunas tulistatud Põhja-Korea lühimaa ballistiliste rakettide tootmise kompleks. Põhja-Korea Hwasong-11 klassi rakette, mida läänes nimetatakse KN-23 ja KN-24, toodetakse Põhja-Korea idarannikul asuvas tehases. Ehitus näib edenevat kiiresti, sealhulgas uus hoone, mille eesmärk oli ilmselt varjata tehase laadimistoiminguid, teatas SI Analytics. Kim on tehast mitu korda külastanud, mille käigus ta tellis taktikaliste rakettide masstootmise.

Põhja-Korea tehased on võimelised tootma uusi Hwasongi rakette vaid mõne kuuga, ütles Conflict Armament Researchi ekspeditsioonioperatsioonide direktor Damien Spleeters. „Põhja-Korea rakette valmistatakse nõudmisel,” ütles ta.

Eelmisel kuul toimunud relvanäitusel tutvustas Põhja-Korea kaheksat erinevat tüüpi drooni. Mõned relvaeksperdid väidavad, et Põhja-Korea parandab Vene droone, mis eksporditakse seejärel kiiresti kahanevate varude asendamiseks tagasi Venemaale.

„Põhja-Korea jätkab oma laskemoona tootmise võimete tutvustamist ja Venemaa tehniline tugi kiirendab selle eksporti,” ütles Soulis asuva riiklikult rahastatava mõttekoja Korea Rahvusliku Unifitseerimise Instituut Põhja-Korea vanemteadur Hong Min.

Venemaa Telegrami kanalid on postitanud klippe Põhja-Korea haubitsatest, mida Venemaal mööda raudteed veetakse. Raudteeliiklus jõudis tänavu Venemaa-Põhja-Korea piiril asuvas Tumangangi-Khasani ülesõidukohas rekordilisele tasemele, alates Kimi ja Venemaa presidendi Vladimir Putini kohtumisest möödunud aasta septembris on vagunite arv tänavu kolmekordistunud.

Kreml ega Venemaa kaitseministeerium ei vastanud kommentaaritaotlustele. Novembris ütles Põhja-Korea välisminister, et Pyongyang seisab Moskva poolel „kuni võiduni”.

Koostöö käib mõlemat pidi. Moskva edastab õhutõrjesüsteeme ja saadab tehnikuid toetama Põhja-Korea luuresatelliitide jõupingutusi, teatasid Souli ametnikud. Relvaeksperdid väidavad, et Pyongyangi vananenud õhutõrjesüsteem vajab olulisi parandusi, et see sobiks Souli ja Washingtoni tipptasemel õhujõududega. Lõuna-Korea ametnike sõnul otsib Põhja-Korea tõenäoliselt ka Venemaalt abi mandritevahelise ballistiliste rakettide tehnoloogia vallas.

Londonis asuva avatud andmetel tugineva analüüsikeskuse andmetel on Põhja-Korea alates märtsist saanud ka üle miljoni barreli naftat, mida on kaks korda enam kui ÜRO sanktsioonide raames kehtestatud aastane ülempiir.

Venemaaga sõlmitud relvatehingutega võis Põhja-Korea teenida alates Ukraina sõja algusest kuni 5,5 miljardit dollarit, arvab Soulis asuva Hankuki välisuuringute ülikooli teadur Olena Guseinova, kes analüüsis luureteateid, lekkinud dokumente ja laskemoona hinda varasematest Põhja-Korea relvatehingutest. Venemaa võib maksta Pyongyangile Põhja-Korea tarnitud sõdurite eest kuni 572 miljonit dollarit aastas. See on enam kui kaks korda suurem kui Venemaa ja Põhja-Korea vahelise kaubavahetuse tipp, mis ulatus 2005. aastal umbes 233 miljoni dollarini, hindas Guseinova.

Kui Põhja-Korea sõdurid sügisel Kurski oblastisse siirdusid, keskendusid nad venelaste vaatlemisele ja elektroonilise sõjapidamise süsteemide kasutamise õppimisele ning droonide saatmisele suurtükiväe ja miinipildujarünnakute juhtimiseks vaenlase positsioonidele, ütles Ukraina luureametnik.

Kuid kuna Põhja-Korea sõdurid on saadetud võitlema, üritab Ukraina ametnike sõnul Venemaa varjata oma osalust lahingutegevuses, eemaldades lahinguväljalt surnuid ja haavatuid, kuigi sageli jäetakse maha venelaste surnukehi. Vigastatud põhjakorealased veetakse rongidega rindest kaugele Venemaa haiglatesse, kus neid hoitakse Vene sõduritest eraldi, räägivad ukrainlased.

Püüdlused varjata Põhja-Korea ohvrite isikuid võib olla katse varjata Pyongyangi vägede osalemist rahvusvahelise üldsuse eest, kuna ei Venemaa ega Põhja-Korea pole seda sammu ametlikult tunnistanud. Souli ametnike sõnul anti Põhja-Korea sõduritele Venemaale saabudes võltsitud identiteet.

Põhja-Korea on mitmel korral eitanud Venemaale relvade tarnimist. Oktoobris lükkas Põhja-Korea esindaja ÜRO Peaassambleel ümber oma sõdurite saatmise kui „alusetu kuulujutu”.

Ukraina luureteenistus SBU postitas kolmapäeval heli, mis oli väidetavalt pealtkuulatud telefonikõnest, milles Vene medõde ütles, et tema Moskva lähedal asuvas haiglas ravitakse enam kui 200 haavatud põhjakorealast, kus neile on eraldatud terved sektsioonid. Ta ütleb, et vene tõlkijatel on raskusi sõdurite ja haiglapersonali vahendamisega.

„Eile tuli rong, umbes 100 inimest, täna veel 120, see on 200. Jumal ainult teab, kui palju neid veel on” Kurski oblastis, ütles naine SBU andmetel vestluses oma abikaasaga. Wall Street Journal ei saanud vestlust kinnitada.