Ungari rahvuslase Viktor Orbáni visiit Moskvasse ja tema pidevad flirdid venelase Vladimir Putiniga. Mitmete euroskeptiliste ja venemeelsete populistlike parteide edasipääs Euroopa Parlamendi valimistel ja nende võit valimistel sellistes riikides nagu Austria. Presidendivalimiste esimeses voorus enim hääli kogunud kandidaadi, venemeelse vandenõu-meelse paremäärmusliku Calin Georgescu tõus Rumeenias, kuigi konstitutsioonikohus tühistas valimistulemused. Ja viimane: Slovakkia peaministri Robert Fico kohtumine Vene autokraadiga sel pühapäeval Moskvas. Kasvavad liikumised Putini suunas on Euroopa Liidus murettekitavad.
Selle nähtuse viimane näide – Fico visiit Venemaale pärast vaidlust Kiieviga eelseisva Venemaa gaasitransiidi katkemise pärast Ukraina kaudu Slovakkiasse – on tekitanud kogukonna klubis mõningast ebamugavust. Sest pealegi toimuvad need Euroopa riikide žestid ajal, mil EL on mures Donald Trumpi peatse saabumise pärast Valgesse Majja – ta on aastaid näidanud end pigem Putini kui ukrainlase Volodõmõr Zelenski suhtes palju sümpaatsemalt. USA presidendiks valitu lubadus lõpetada Venemaa sõja Ukraina vastu, mis võib kaasa tuua varajased rahuläbirääkimised, tekitab EL-is kartusi, et otsus toetab Kremlile lähimaid riike ja lõhub Euroopa ühtsust, vahendab El País.
„Ärme lollita ennast; Diplomaatilise dialoogi saabudes võivad esile kerkida sisemised hääled, mis propageerivad suhete taastamist Venemaaga,” ütleb Euroopa kogukonna allikas, kes palub selle okkalise teema kommenteerimiseks anonüümsust.
Siiani, välja arvatud Ungari erand, on Euroopa Liit Putini suhtes üksmeelselt isolatsiooni säilitanud. Kogukonnaklubi on heaks kiitnud 15 Kremli-vastaste sanktsioonide paketti ning lisanud oma musta nimekirja ka enneolematul viisil mitmed hübriidsõja arhitektid ja teostajad – tööriist, mida Venemaa on viimasel ajal EL-i vastu võimendanud.
Kuid kuna Ukraina vastu alanud sõda kestab kuid, sagenevad hääled, mis seavad kahtluse alla Kiievi toetamise või nõuavad konfliktist kiiret väljumist, isegi kui see kahjustab kandidaatriiki Ukrainat. Näiteks Fico on väitnud, et Lääs on Putinit „valesti demoniseerinud”.
Venemaa liidril on Euroopa Ülemkogus, EL-i liidreid koondavas institutsioonis kaks nähtavat liitlast: Orbán, EL-i vabavärss, kes tavaliselt Kremli-vastastele meetmetele vastu seisab, ja Fico. Mõlemad liidrid on vastavalt ka NATO liikmesriikidest. Lisaks tuntakse Putini suhtes sümpaatiat ka mitmes Vana Maailma paremäärmuslikus ja populistlikus erakonnas. Mõned neist on heas hoos.
Sellesse gruppi kuulub paremäärmuslik Alternatiiv Saksamaale (AfD), mis kutsub üles lõpetama Euroopa abi Ukrainale ning väidab, et USA ja NATO on samuti süüdi ulatuslikus sissetungis, mis saab peagi kolmeaastaseks. Selle Euroopa Parlamendi saadikud – 14 seadusandjat – on hääletanud mitme Kiievit abistava ja Venemaad hukkamõistva resolutsiooni vastu. Nende seisukoht Venemaa suhtes ei näi neile vähemalt hetkel halvasti mõjuvat: kui 23. veebruariks kavandatud parlamendivalimised toimuksid täna, oleks AfD konservatiivide järel küsitluste põhjal häälte arvult teine partei kogu riigis.
Saksamaal on Ukrainale abi andmise lõpetamise poolt karjunud populistliku Sahra Wagenknechti (BSW) ennast „konservatiivseks kuulutanud vasakpoolsed” riigi idaosas väga häid numbreid lõikamas. Juunis, kui Zelenski tuli Saksamaa parlamenti kõnet pidama, lahkus enamik AfD ja BSW saadikuid hoonest. „Sotsiaalne rahulolematus ja tunne, et olemasolevad parteid ei esinda teid, mida võimendab rahu idee kui stabiilsuse sümbol, on muutumas riskiks Lääne kollektiivsele toetusele Ukrainale,” väidab Venemaa sõja instrumentaliseerimisest Euroopa poliitikas Carnegie Instituudi jaoks koostatud analüüsis Gwendolyn Sasse.
Aastakümneid suureks destabilisaatoriks peetud Putin on aastaid mänginud oma kaarte, et luua ideoloogilisi sidemeid paremäärmuslike parteidega üle kogu planeedi. Eriti nende konservatiivsete seisukohtadega LGTBIQ+ inimeste õiguste vastu; traditsioonilise perekonna idee poolt; ja ka karmi rändepoliitikaga. Sellest ammutavad ideid EL-i vaeseimas riigis Bulgaarias uued parteid nagu Mech (moraal, ühtsus, au), ultrakonservatiivne ja euroskeptiline moodustis, mis väidab Ukraina sõja suhtes neutraalsust, ja ka Velichie (Grandeza), kes on kinnitanud, et lõpetab Bulgaaria abi Kiievile.
Lisaks nendele sidemetele saab Kreml kasu endise Nõukogude Liidu sidemetest vasakpoolsete parteidega, mis esindavad kogu maailmas Ameerika- ja NATO-vastast hoiakut. Venemaa hukkamõistmise ja Ukraina abistamise resolutsioonide vastu on Euroopa Parlamendis hääletanud ka osa vasakpoolsetest, näiteks kommunistliku partei liikmetest kreeklased Lefteris Nikolau-Alavanos või Costas Papadakis, selgub parlamendi resolutsioonide ulatuslikust ülevaatest.
Aastakümnete parempoolseimas Euroopa Parlamendis on suurem osa Venemaaga seotud parteidest koondunud paremäärmuslaste ridadesse, millest annavad tunnistust nende hääled Venemaa üle hääletatud tekstidele. Nagu juhtub niinimetatud suveräänide rühmas, AfD poliitilises perekonnas ja ennast Euroopa patriootideks nimetavas rühmas, kus on Ungari Orbáni partei Fidesz, Itaalia Matteo Salvini Liiga ja Hispaania partei Vox.
Sarnaselt Salvinile, kes vahetult enne täiemahulist sissetungi Moskvat külastas ja Putini portreega T-särke kandis, pole ka Hispaania äärmuspartei Venemaa küsimust puudutanud pärast sissetungi Ukrainasse. Samuti ei tee seda ultraparempoolne hollandlane Geert Wilders – tema parteil on Hollandi valitsuskoalitsiooni enamus –, kes seni, kuni see mürgiseks teemaks muutus, kiitis Kremlit ja pidas seda liitlaseks võitluses terrorismi ja väljastpoolt tuleva „massilise” immigratsiooni vastu Euroopas.
Prantsuse paremäärmuslik poliitik Marine Le Pen, kelle partei Rahvuskogu pälvis juunis Euroopa Parlamendi valimistel ja juulis toimunud parlamendivalimistel suure poolehoiu, on samuti püüdnud vaiba alla pühkida oma sugulust Vene autokraadiga. Lisaks sai ta 2004. aastal Venemaa pangast väga soodsa intressiga miljoni dollari suuruse laenu.
Äärmusliku Vabaduspartei (FPÖ) võit Austrias septembris – kuigi valitsust pole veel õnnestunud moodustada ega pruugi õnnestuda, sest ta ei suuda seda üksi teha – oli Kremlile kasulik element. Selle juht Herbert Kickl, kes astub Orbáni jälgedes, on lubanud lõpetada Austria abi Ukrainale ja panna veto Moskva-vastastele sanktsioonidele. Sõjaliselt neutraalne Austria on vastu võtnud tuhandeid Ukraina põgenikke, kuid säilitab teatud lähedased Kremliga ja toetub endiselt odavale Vene gaasile. „Venemaa jälgib nüüd pingsalt 2025. aasta valimisi Saksamaal, Poolas ja Tšehhis ning teeb kõik endast oleneva, et püüda neid mõjutada,” hoiatab diplomaatiline allikas.
