Helsingi salapäraste paukude põhjus selgus

Helsingis imestati eilse kolmapäeva, 25. detsembri pärastlõunal seinu raputanud plahvatuslaadse paugu üle.

Vaatlusi tehti eelkõige Käpylä ja Pasila piirkonnas, aga ka kaugemal, vahendab Ilta-Sanomat.

Helsingi ülikooli seismoloogia instituudi direktori Suvi Heinoneni sõnul tuvastati Messikeskusest põhja pool väike maavärin magnituudiga 1,3.

See on Soome oludes üsna tavaline. Maavärinana on see väike, ütles Heinonen.

Maavärin tuvastati kuni Kesk-Soome vaatlusjaamadeni.

Heinoneni sõnul väriseb maa Helsingi piirkonnas üsna tihti, kuid mitte igal aastal. Kõige tavalisemad on maavärinad Soomes Kymenlaaksos ja Kuusamos.

Maavärinad on alati väikesed ja paljud neist jäävad inimestele märkamatuks.

Soome maavärinad on tavaliselt sellised, mis ei kahjusta konstruktsioone, sõnas ta.

Heinoneni sõnul tekivad liikumisel maakoore tektooniliste plaatide keskosadesse pinged, mis vallanduvad väiksemate maavärinatena. Soome on täpselt sellises seisus. Suuremad maavärinad paiknevad plaatide liitekohtades.

Maavärinast põhjustatud vali pauk ja seinte värisemine üllatas pärastlõunal isegi politseid. Helsingi politsei käis Käpyläs uurimas ning plahvatuse päritolu kohta küsiti isegi kaitseväelastelt.

Kui patrull Käpylässe jõudis, oli väljas inimesi, kes imestasid, mis juhtus, ütles Helsingi politsei juht, komissar Janne Laukkanen.

Kommentaarid
(Külastatud 17,797 korda, 1 külastust täna)