EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas ei välista Euroopa vägede saatmist Ukrainasse. Ta usub ka, et Euroopa võib Ukrainas oma rolli mängida, vahendab ANSA.
Kallas saabus täna pühapäeval, 1. detsembril visiidile Ukrainasse.
„Seni on olnud arutletud selle üle, millised riigid on valmis Ukrainasse sõdureid saatma ja millised mitte. Usun, et midagi ei saa välistada ja selles küsimuses tuleks säilitada teatud strateegiline ebaselgus,” ütles Kallas oma esimeses intervjuus uues ametis.
Tema arvates võiks Euroopa „rolli mängida”, kui on võimalik saavutada relvarahu koos vajadusega saata väed selle järgimist kontrollima. „Igal juhul jääb valik selles osas Ukrainale,” lisas ta.
Ta ütles ka, et ehitab juba sildu USA tulevase uue administratsiooniga.
„Kuid kui ma kuulen aruandeid liikmesriikidelt, kes on pidanud Trumpi administratsiooniga kõnelusi, ei ütle nad enam, et selle sõja lõpetamine on lihtne. Võib-olla peaksime endalt küsima, kas relvarahu on venelastele kasulik, et nad ei loobuks oma eesmärkidest. Sest Ukrainal on praegu rasked ajad, aga me hindame Moskvat üle: nende majandus on jõudnud raskesse faasi – sanktsioonid, defitsiit, inflatsioon ja töötajate puudus,” sõnas Kallas ja rõhutas, et Ukraina toetamine on USA huvides. Moskva võit tugevdaks Hiinat, Iraani ja Põhja-Koread.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron pakkus suvel välja, et Ukraina toetuseks võiks saata sisse NATO väed. See tekitas liitlaste seas laia arutelu. Asi polnud aga mitte lahingutegevuses osalemises, vaid sõjaliste instruktorite töös. Leedu, Läti, Eesti ja Kanada teatasid, et on valmis võimalusi arutama.
Le Monde’i teatel algasid pärast Donald Trumpi võitu USA valimistel arutelud uuesti. Eelkõige võivad Pariis ja London väidetavalt juhtida välismaist sõjaväekontingenti. Allikate sõnul on debatt salastatud, kuid teravnenud on arutelu nii regulaarväeosade kui ka erasõjaväekompaniide võimaliku paigutamise üle.
Vahepeal ütles Briti välisminister David Lammy, et seisukoht pole muutunud ja London ei kavatse Ukrainasse vägesid saata.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Euroopa vägede idee sisaldub tõenäoliselt Trumpi plaanis. Telegraphi teatel võib Ameerika uus president kutsuda Euroopa Liitu ja Ühendkuningriiki üles saatma vägesid, et kindlustada Ukraina ja Venemaa vahel puhvertsoon piki demarkatsioonijoont, kui vaherahu saavutatakse.
