Soome võimudel õnnestus see, mis teistel varem pole õnnestunud, hindab asjatundja.
Soome võimud käitusid esimesel jõulupühal Soome ja Eesti vaheliste kaablite lõhkumisega seoses jõuliselt ning tegid sõna otseses mõttes ajalugu, ütleb Euroopa Hübriidohtude kompetentsikeskuse võrgustikujuht Jukka Savolainen.
Savolaineni sõnul on varem olnud sarnastesse juhtumitesse väga raske sekkuda, sest rahvusvaheline mereõigus ei luba rahvusvahelistes vetes liikuvate laevade tegevusse sekkuda.
Nüüd on uuritud, milliste vahenditega saaks olukorraga tegeleda ja leitud punktid, mis seda võimaldavad. Soome on esimene lääneriik, kes on seda teinud ehk olukorda jõuliselt sekkunud, rääkis Savolainen MTV uudistele.
Jõulisete vahendite all peab Savolainen silmas seda, et kaablikuritegudes kahtlustatav Cooki saarte lipu all seilav Eagle S võeti kuni kaptenisillani kiiresti võimude kontrolli alla.
Kokku on kahjustada saanud neli Soome ja Eesti vahelist kaablit. Lisaks Estlink 2 elektrikaablile on viga saanud kolm sidekaablit Soome ja Eesti vahel. Sideameti Traficomi teatel on häireid ka ühes Saksamaale minevas sidekaablis.
Savolaineni sõnul on eelkõige elektrikaabli kahjustusel huvitav ajaline seos Balti riikide lahtiühendamisega ühisest elektrivõrgust Venemaa ja Valgevenega. See ajaline seos on „uurimist väärt”.
Juulis sõlmisid Eesti, Läti ja Leedu võrguettevõtted lepingu, mille kohaselt lülituvad nad alates aasta veebruarist Venemaa ja Valgevenega ühisest elektrivõrgust välja.
Miks selline operatsioon ette võetakse, võib vaid ette kujutada, sõnastab Savolainen oma kommentaari kaabli purunemise võimaliku tahtlikkuse kohta.
Savolainen rõhutab, et ta ei spekuleeri ühegi riigi tahtliku sabotaažiga seoses kaablirikkumistega. Kuid üldises plaanis on Savolainenil selle kohta palju öelda.
Viimasel ajal on ainuüksi Läänemeres merekaableid mitu korda kahjustatud. See on juba juhusest kaugemale läinud, nendib Savolainen.
Tema sõnul oleme praegu mingis katsefaasis.
Sellega peab ta silmas, et tundub, et hiljutise kaablikahjustusega soovib mõni osapool katsetada, kas kaubalaevade ja nende ankrutega on üldse võimalik kaableid kahjustada.
Teine asi, mida tahetakse katsetada, on see, kui kiiresti ja kuidas sihtriigid hävingule reageerivad.
See on ilmselgelt etapp, millele tuleb kiiresti reageerida, märgib ta.
Savolaineni sõnul seisneb juhtumite olemus selles, et suhteliselt odava kaubalaevaga testitakse, kas kaableid on võimalik läbi lõigata. Hullem võib juhtuda, kui leitakse, et strateegia töötab.
Tuleb arvestada, et tegemist on odava tööriistaga. Paarimiljoniline laev võib tekitada miljardeid kahjusid, avab Savolainen.
Savolaineni sõnul on oluline, et juhtumeid korralikult uuritaks. Võimaliku sabotaaži korraldanud süüdlane jääb aga paratamatult lahtiseks, kui üritatakse juhtumeid lahendada Lääne õiguspraktika vahenditega.
Kui peaks juhtuma midagi suuremat, oleks see paratamatult seotud luuretegevusega ka suuremas mahus, sõnab ta.
Savolaineni sõnul on lääneriikidel oluline mõelda, kuidas nendeks suuremateks ohtudeks valmistuda ja kas praegused vahendid on nendega toime tulemiseks piisavad.
Konkreetse näitena toob Savolainen välja, kas kahtlusaluse laeva liikumist saab segada. See eeldaks ühist läbimõtlemist ja ettevalmistust, mis võiks toimuda liitlaste tasandil. Näiteks Suurbritannia juhitava JEF-i (Joint Expeditionary Force) koostöö raames.
Soome näib selles küsimuses olevat hoos ja tundub, et liigub õiges suunas, lisab ta.
Savolainen nimetab hübriidohtude kompetentsikeskuses valmivat aruannet, mis on selgitanud riikide võimalusi sekkuda juhtumitesse rahvusvahelise õiguse raames. Viie rahvusvahelise professori aruanne on kavas avaldada järgmise, 2025. aasta alguses.
