Soome suudaks end Venemaa rünnaku eest kaitsta, leiab sõjaajaloo dotsent Lasse Laaksonen.

Kõige tähtsam on kõrvaldada Venemaa jaoks idee, et nad siin ründaksid. Hoiame kaitse nii kõrgel tasemel, et venelased valivad siis teise suuna, kui tahavad rünnata, ütleb Laaksonen.

Sel juhul peaks Venemaa edaspidi leppima nõrgemate vastastega, vahendab Iltalehti.

Laaksonen ei usu, et Soome oleks Venemaa võimalik järgmine rünnaku sihtmärk. Soomel on tugev ajateenistusel põhinev armee, suur reserv ja üks moodsamaid suurtükivägesid Euroopas.

Ja kõige tähtsam on NATO liikmelisus, viies artikkel ja siin toimuvad sõjalised õppused. Mis kõige tähtsam, oleme ka tuumakaitse all, ütleb Laaksonen.

Sellega võrreldes on isegi raua hulk piiril „teisejärguline”, jätkab ta.

Nüüd, mil Soome ja Rootsi kuuluvad NATO-sse, on Põhjamaadest saanud üks sõjalise alliansi jõukeskusi, leiab Laaksonen.

Raske on näha olukorda, kus Venemaa seda siin prooviks, ütleb ta.

Laaksonen ei usu, et USA tulevane president Donald Trump oma ähvarduse täide viib ja USA NATO-st välja viib.

Trump räägib palju, tal on täiesti välja kujunenud oma keel. Kuid NATO-st lahkumine ei ole kuidagi USA huvides, ütleb Laaksonen.

Laaksonen tuletab meelde, et Soomel on ka kahepoolne DCA leping USA-ga. Ka Soome on püüdnud Trumpiga kahepoolseid suhteid luua.

Trump ei ole diktaator, isegi kui ta seda tahab. Vaatamata sellele on Laaksonen mures venelaste püüdluste pärast Trumpi oma psühholoogilise mänguga mõjutada.

Venemaa sõjaline jõud on piiratud Ukrainaga. Soome piiri taga ründevõimet hetkel eriti ei ole.

„Välja läheb kuni kümme aastat, enne kui Venemaal on suutlikkust rohkem rünnata,” ütleb Laaksonen.

Ja kümne aastaga tugevdatakse Soome relvajõude, mis muidugi maksab.

Võrreldes Ukrainaga oleks Soomel paremad võimalused kaitsta Venemaa maarünnaku vastu. Soome pinnavormid muudavad „massiivse maalihke” väga keeruliseks.

On metsa, on sood, on palju vett ja kitsaid teid, loetleb Laaksonen.

Venemaa suurendab praegu oma sõjalist eelarvet. 2025. aastal peaks Venemaa sõjalise eelarve suurus tõusma 6,2 protsendini riigi SKT-st. Venemaa vajab relvi ja laskemoona oma kurnamissõjaks Ukrainas.

Ma ei vaataks liiga palju numbreid. Numbrite reaalsuseks muutmisel tuleb teha palju oletusi. Venemaa reageerib ja suurendab oma arvu, kuid võrreldes Teise maailmasõjaga on protsendid siiski väga väikesed, ütleb Laaksonen.

Trump on nõudnud, et Euroopa kannaks vastutust oma kaitse eest. NATO nõudlus sõjalise eelarve suuruse järele tõuseb eeldatavasti kolme protsendi lähedale SKT-st.

Soome sõjaline eelarve on praegu 2,4 protsenti SKT-st. Laaksonen peab eelarve suurendamist mõistlikuks. Täpsemaid arve ta kommenteerida ei soovi.

Eriti oluliseks peab Laaksonen raketitõrje arendamist. Raketisüsteemide arendamine ja moderniseerimine maksab kohutavalt palju. Sellesse tuleb panna palju raha, sõnab ta.

Riikidevahelises sõjas on maavägede tugevus endiselt oluline, nagu on näidanud sõda Ukrainas.

Soomes on arutletud jalaväemiinide relvastusse võtmise üle. Soome ühines maamiinid keelustanud Ottawa konventsiooniga 2012. aastal.

Laaksoneni arvates oleks jalaväemiinid kuluefektiivne relv, mida on Soomes lihtne valmistada. Jah, see on halb relv, aga sama on ka meie sõjaajalugu ja geopoliitiline asukoht, ütleb Laaksonen.

Isegi kui Ukrainasse rahu saabub, jätkab piirkond Venemaa sõjalise jõu neelamist, ütleb Laaksonen.

Trump on lubanud korraldada rahu Ukrainas. Laaksonen ei pea Venemaa presidendi Vladimir Putini ajal püsivat rahu tõenäoliseks. Isegi rahuläbirääkimised tunduvad veel kaugel.

Kui rahu saavutatakse, on see vesine rahu, ütleb Laaksonen.

Rahu Ukraina tingimustel ja okupeeritud alade tagastamine läbirääkimistel ei realiseeru, ütleb Laaksonen. Teda üllatavad lootused, mis on Trumpi õlgadele pandud isegi Ukrainas.

Laaksonen ei usu Venemaa majanduse kokkuvarisemisse lähitulevikus. Venemaa on vastu pidanud talle kehtestatud majandussanktsioonidele ja sõjalistele ohverdustele. Jutt kokkuvarisemisest on soovunelm.

Laaksoneni arvates on suurem küsimus Ukraina kaitsevõime vastupidavuses. Ukraina siseolukord muutub raskemaks.

See on tabu. Me sellest ei räägi, aga sõjaväsimus hakkab kasvama ühiskonnas, mis on korrumpeerunud ja kriitiline, ütleb Laaksonen.