Pärast seda, kui Venemaa eelmisel nädalal oma keskmise ulatusega raketi Orešnik tulistamise tegi, edastas riiklik propagandaväljaanne RT videograafika, mis kujutas raketi lennuaegu Euroopa suurlinnadesse: 20 minutit Londonisse ja Pariisi, 15 minutit Berliini ja 12 minutit Varssavisse.
President Vladimir Putin on oma kõige agressiivsemas tuumasignaalis pärast Ukrainasse tungimist raketti avalikes avaldustes korduvalt ülistanud, väites, et NATO-l pole võimalust seda kinni püüda, ja hoiatades, et Moskva võib seda kasutada Kiievi „otsustuskeskuste” vastu. Rakett on tuumavõimeline, kuid praegu on Putini sõnul relvastatud mitme tavalõhkepeaga, vahendab Washington Post.
„Usume, et meil on õigus kasutada oma relvi nende riikide sõjaliste objektide vastu, kes lubavad oma relvi kasutada meie rajatiste vastu,” hoiatas Putin 21. novembri pöördumises, teatades Orešniku rünnakust Ukrainas Dnipros sauva sõjatööstuse ettevõtte vastu.
Lääne liidrid ja analüütikud tõrjusid Putini retoorikat kui rohkem Venemaa mõõgapõristamist pärast seda, kui president Joe Biden lubas Kiievil kasutada USA-s valmistatud armee taktikalist raketisüsteemi ehk ATACMS-i, et tabada sihtmärke Venemaal.
Kuid Putini ähvardus, mis on selgelt suunatud Euroopale, saabub kriitilisel hetkel, mil USA on poliitilises üleminekuperioodis ja Euroopa on hirmul presidendiks valitud Donald Trumpi imetlusest Venemaa juhi vastu ja sellest, mil määral ta võib vähendada Washingtoni pühendumust NATO-le. Samal ajal on Venemaa Ukraina idaosas järjekindlalt võimust võtmas, suurendades survet Kiievi vägedele, kuna Putin välistab igasuguse kompromissi sõja lõpetamiseks.
Keskmaa ballistilise raketi kasutamine Moskva poolt saadab oma võimsa signaali Putini otsusekindlusest Ukrainas valitseda, kui ta püüab nõrgestada NATO-t, lahutada Euroopat USA-st, heidutada Euroopa toetust Ukrainale ja painutada Euroopa julgeolekuarhitektuuri Venemaa tahte järgi.
Orešnik, mis tähendab „sarapuud”, kujutab analüütikute sõnul Euroopale otsest ja potentsiaalselt laastavat ohtu, isegi kui see on tavapäraselt relvastatud.
See tähistab seda, mida mõned Lääne relvaeksperdid peavad avalöögiks uuele Euroopa võidurelvastumisele, mis võib kesta aastakümneid ja kulutada NATO riikides ja Venemaal miljardeid dollareid, kusjuures Moskva kulutab juba umbes 40 protsenti oma eelarvest sõjaväe- ja julgeolekujõududele.
Sammuna, mis oli ajastatud väljendama pahameelt Ukraina ATACMSi ja Prantsuse-Briti rakettide Storm Shadow kasutamise üle Venemaa vastu, alandas Putin eelmisel nädalal ametlikult ka Venemaa tuumarelva kasutamise künnist.
See süvendab ebaselgust selle kohta, millal võib Venemaa tuumarelvi kasutada, kuna Putin püüab Trumpi ametisseastumise eel ebakindlust suurendada ja Euroopa julgeolekuhirme võimendada.
Venemaa eelmine tuumadoktriin nägi ette, et ta võib kasutada tuumarelvi tavarünnaku vastu, mis ohustab tema olemasolu. See sõnastus asendati viitega rünnakutele, mis kujutavad „kriitilist ohtu” Venemaa või Valgevene suveräänsusele või territoriaalsele terviklikkusele, samuti sättega, mille kohaselt Moskva võib alustada tuumarünnakut mittetuumajõu – näiteks Ukraina – vastu, kes kasutab tuumariigi – näiteks USA – relvastust.
Nii Pentagon kui ka Lääne relvastuskontrolli eksperdid usuvad, et Orešnik pole uus – nende sõnul põhineb see tõenäoliselt raketil RS-26 Rubež (Piir), mida katsetati mitu korda rohkem kui kümme aastat tagasi, mis 2018. aastal avalikult riiulile tõsteti ja hiljuti muudetuna sealt välja võeti. Putin andis käsu Orešniku masstootmiseks ja ütles, et töötatakse välja palju sarnaseid süsteeme.
Venemaa strateegiliste raketivägede ülem Sergei Karakajev ütles 22. novembril Putini ning kõrgeimate sõjaväe- ja julgeolekujuhtide kohtumisel, et Orešnik „suudab tabada sihtmärke kogu Euroopas” ja massiline rünnak oleks „võrreldav tuumarelva kasutamisega”.
USA-s Arlingtonis tegutseva julgeolekualase mõttekoja CNA analüütik Decker Eveleth ütles, et Venemaa võib hävitada õhuväebaase ja sõjalisi sihtmärke üle kogu Euroopa vaid mõne tavarelvastatud orešnikuga ning et relva tuumavõimekus kujutab endast reaalset tuumaohtu.
„Orešnikul on tõenäoliselt võime viia kuus tuumalõhkepead Euroopasse umbes 15-20 minutiga ning raketi edasilennu kiiruse ja trajektoori tõttu oleks raketi allatulistamine äärmiselt keeruline,” ütles ta.
Kohtumisel julgeolekujuhtidega Putin naeratas raketti kiites, hoobeldes, et kellelgi teisel maailmas pole sellist relva ja lubades arendajatele riiklikke autasusid. Tema sõnum oli selge: Venemaal on Euroopa ees märkimisväärne eelis raketilöögivõimes, seda ajal, mil Trumpi toetus NATO-le on kahtluse all.
„Oodatud efekt saavutati kindlasti: paanika, lahkarvamused, üleskutsed läbirääkimistele ja rahule,” ütles riigitelevisiooni ankur Vladimir Solovjov, rõõmustades, et Venemaa võib rünnata „neid NATO baase, mis tarnivad relvi, mida ameeriklased Ukraina territooriumilt välja lasevad sihtides Venemaa territooriumi — Poolas, Rumeenias, Suurbritannias või mujal”.
RT peatoimetaja Margarita Simonjan ütles samas saates, et Venemaa peab Euroopat sõja tegeliku mõjuga hirmutama. „Kuni nad ei näe rusikat oma nina poole lendamas, ei peatu nad,” ütles ta.
Hamburgis tegutseva rahu-uuringute ja julgeolekupoliitika instituudi vanemteadur Alexander Graef usub, et Euroopa on „uue raketiajastu” lävel. Juulis teatasid USA ja Saksamaa, et kavatsevad alates 2026. aastast suunata USA keskmise ulatusega rakette Saksamaale, mis kutsus esile Moskva terava vastuse, samal ajal kui mitmed riigid on liitunud Prantsusmaa juhitud projektiga Euroopa pikamaa-rakettide väljatöötamiseks – European Long-Range Strike Approach (ELSA).
„Me oleme võidurelvastumises ja see suureneb järgmise 20 aasta jooksul,” ütles Graef. „Ja nii ma arvan, et need erinevad osapooled – Venemaa, Euroopa riigid, USA – suurendavad oma arsenale, kuna neil pole veel piisavalt arvu, et neid relvi tõhusalt kasutada ja paljusid sihtmärke hävitada.”
Kuid mõned kahtlevad NATO tahes Venemaad heidutada, kuna Moskva püüab ära kasutada riikidevahelisi lõhesid, koos ungarlase Viktor Orbaniga, kes on võtnud vankumatult Kremli-meelse hoiaku.
Endine Venemaa diplomaat ning relvastuskontrolli ja globaalse julgeoleku ekspert Boriss Bondarev ütles, et NATO juhid on Putini tuumaohtude ees korduvalt kõikunud, mis suutis takistada lääneriikide õigeaegseid sõjalisi tarneid Kiievisse, võimaldades Putinil vältida lüüasaamist.
„Ma ei usu, et Moskval on plaanis tuumasõda korraldada. Relv jääb hirmuks. See on ennekõike psühholoogiline sõda ja ma arvan, et see on üsna edukas. See propaganda töötab,” ütles ta. „See on sisuliselt lihtsalt arusaamatus, kuidas Vladimir Putiniga käituda.”
Bondarev jätkas, et Putin ei sõlmi Trumpiga lepingut Ukraina sõja lõpetamiseks, kui see ei anna talle võitu Kiievi üle, sulgedes Ukraina NATO-st ja jättes okupeeritud Ukraina territooriumi Venemaa kätte. See sillutaks Venemaa liidrile teed tulevikus Euroopale vastu astumiseks, potentsiaalselt isegi ühte Balti riiki tungides.
„Ta ei taha Ukrainat jagada. Ta tahab maailma jagada. Ta soovib oma mõjusfääri, kuhu keegi, sealhulgas USA ilma tema loata ei pääse. Ma ei tea, miks ameeriklased seda ei näe, sest kui nad Putiniga kokkuleppe sõlmivad, annavad nad talle selle võidu,” märkis ta.
Orešnik oleks keelatud 1987. aastal USA ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud keskmise ulatusega tuumajõudude lepingu (INF) alusel, mis keelustas raketid lennukaugusega 500–5500 kilomeetrit. Trumpi eelmisel valitsusajal 2019. aastal taganes USA lepingust pärast pikaajalisi süüdistusi Venemaa rikkumistes.
„Meil oli leping, mis keelas seda tüüpi raketid ja sellel oli mõjuv põhjus. Selle põhjuseks oli asjaolu, et neid peeti väga destabiliseerivateks,” ütles Aatomiteadlaste bülletääni tuumaküsimuste kaastoimetaja François Diaz-Maurin, viidates raketi kiirusele, selle mitmele iseseisvalt sihitud lõhkepeale ja võimalikule katastroofilise arusaamatuse tekkele, kuna raketi tõttu võib tekkida kahekordne tava- ja tuumavõimekus.
„Pärast väljalaskmist jõuab see rakett Euroopa pealinnadesse 12–16 minutiga. Reageerimiseks, selle tuvastamiseks on väga vähe aega. Ja sellele lisandub võimalus, et mitmes neist võib olla tuumalõhkepea. See annab väga vähe aega, et teada saada, mis teid ootab,” lausus ta.
Isegi kui Euroopa ärkab vajadusele end kaitsta ja Venemaad heidutada, ei suuda ta veel võistleda Putiniga, kes on suurema osa Venemaa majandusest suunanud sõjale ja relvade tootmisele, ütles ta.
„See uus rakett on tegelikult kinnitus, miks Euroopa peaks oma julgeoleku osas juhtrolli võtma,” ütles Diaz-Maurin.
