Kulda on alati peetud väärtuslikuks elemendiks. See on haruldane, seda on lihtne töödelda ja sellel on ilus sära. Kuld on inimesi paelunud sadu aastaid. Üldiselt võiks arvata, et Soomes leidub kulda vaid Lapimaal. Lapimaal on kogetud mitmeid kullapalavikke, millest esimene sai alguse 19. sajandil. Nüüd õnnestus Orimattila mehe Henry „Henkka” Braithwaite’i algatatud uurimisprojektiga „Etelän kultaa” tõestada, et Lõuna-Soome pinnasest võib kulda leida.

IT-sektoris töötav Braithwaite ütleb, et on alati olnud „insener oma elus”, kellel on olnud suur huvi oma kätega arendada ja ehitada. See entusiasm tekitas huvi proovida oma oskusi ka kullaotsingutel. Ta ütleb, et alustas hobiga läinud suvel, vahendab Iltalehti.

Inspiratsioon tuli siis, kui olin lastega liivarannas. Mõtlesin, et kas ma lõpuks ometi tellin kullapanni, kui olin sellele aastaid mõelnud, sõnab ta.

Algul tahtis ta harjutada kullapesu ja küsis mullaproove selle valdkonna Facebooki grupist.

Mõte oli paluda inimestel uurida Lõuna-Soome eri piirkondadest pärit kruusa ja samal ajal traditsioonilisi tõekspidamisi pisut raputada, sõnab ta.

Esimene mullaproov saabus aga otse Lapimaalt, see sisaldas kullarikast kruusa. Nii õppis ta ära tundma, kuidas kuld kullapannil ehk vaskoolil käitub.

„Pärast seda mulda mitu korda pestes tabas mind see, kui erinevalt see mudas ja liivas liigub ja käitub,” selgitab ta.

Braithwaite’i projekt tasus end ära, kui paar kullatükki leiti ka Lõuna-Soome pinnasest. Avastuskoha kullasisalduse kohta pole veel täpset teavet. Samuti ei oska ta avaldada, kust täpselt kuld leiti, kuid ütleb, et koht asub Mäntsälä ja Lahti vahel.

Seda oli hämmastav näha Lõuna-Soome pinnases, vaimustub Braithwaite.

Kulla leidmine pole aga „Henkkale” tegelikult üllatus. Ta ütleb, et kulda on leitud kõikjalt Soomest.

Üritan siinkohal uurida, kas siin oleks selliseid kontsentratsioone, et siin lõunaosas saaks isegi harrastusena kullaotsimist harrastada. Muidugi, see oli suurepärane hetk, et lõpuks leida esimene tükk, mida võis kindlalt kinnitada, kuid see polnud ime, räägib ta.

Selles valdkonnas pole iseenesest midagi ebatavalist. Seda, et seal on kulda kuidagi rohkem kui kusagil mujal Soomes, pole veel kuidagi tõestatud, tahab ta rõhutada.

„Henkka” jagab oma YouTube’i kanalis Etelän kultaa videoid oma uurimistööst ja kullapesust. Tema sõnul on septembris asutatud kanalis videoid vaadatud juba üle 20 000 korra. Kuigi kuld on ilus ja väärtuslik, on see praegu mänguline hobi.

Siin ei ole tõesti mingit ootust, et võiks sellega näiteks rikkaks saada või ära elada, rõhutab ta.

Lisaks kullale on Soomest leitud näiteks kvartsi ja granaate. Lisaks nendele on Henry sõnul olnud põnevaimad avastused saladuseks jäänud heledad metallid, milles pole veel selgust saadud.

Hinnanguliselt on see plaatina või nikkel. Eesmärk oleks seda veelgi rohkem välja kaevata ja näiteks sulamistemperatuuri kaudu uurida, ütleb ta.

Braithwaite loodab uurida ja pesta võimalikult paljudest erinevatest kohtadest pärit kruusaproove. Tema sõnul on see olnud töömahukas, sest proovide jaoks on alati vaja luba.

Pole mõtet hakata suvaliselt maaomanikele helistama enne, kui on kinnitatud, et piirkonnas võib kulda olla. Idee on hankida proove kõikjalt Kesk- ja Lõuna-Soomest, räägib ta.

Kuigi kullapesu on koondunud Lapimaale, kinnitab Geoloogiauuringute Keskuse teadusprofessor Tero Niiranen, et suuremahulisi kivimikihi kullamaardlaid teatakse üle Soome.

See pole revolutsiooniline ime, sest Lõuna-Soomes on teada kivimipõhised kullamaardlad, sõnab ta.

Pinnases leiduv kuld pärineb seega tõenäoliselt allpool olevast kivimikihist. Niiraneni sõnul pole Lõuna-Soomes nii-öelda suuremaid tükke, vaid pigem peenem kraam.

Aga jah, seal on kulda, räägib ta.

Niiranen mainib, et kivimipõhiseid kullamaardlaid on teada näiteks Tampere ja Hämeenlinna ümbruses. Lõunapoolseim tegutsev kullakaevandus on Huittinenis asuv Jokisivu kaevandus.

Kullaotsingute hobiga võib alustada praktiliselt igaüks, kuid Niiranen tuletab meelde, et rikkaks saavad sellega vähesed. Soomes on kümmekond inimest, kes elatavad end kullaotsingutega.

See on raske töö, nendib Niiranen.

Kulla leidmine pole võimatu. Lõuna-Soomes on kuld tõepoolest peeneteraline. Suuri tükke vaevalt leitakse. Ma ei ütle ka, et see on täiesti võimatu enne, kui pole tõestatud vastupidist.

Enne hobiga alustamist on oluline end seadusandlusega kurssi viia. Niiraneni sõnul on kullapesuks vaja kullapesu luba või eramaal piisab maaomaniku loast.