Soome president Alexander Stubb vastas Yle TV1 ja Yle Radio 1 Ykkösaamu saates aktuaalsetele küsimustele. Otseülekande põhiteemadeks olid jalaväemiinide võimalik toomine Soome riigikaitsesse, parlamendisaadiku Kimmo Kiljuneni lahkumine väliskomisjoni esimehe kohalt, merekaablid ja raske sõjaline olukord Ukrainas.
Saates võttis Stubb seisukoha jalaväemiinide keelustamise Ottawa leppe osas Soome julgeoleku ja toimimise seisukohast. Ta otsis Soomele parimat lahendust.
Lähtekoht on see, et meie suurim julgeolekuoht on Venemaa ja sellele ohule tuleb ühel või teisel viisil vastata. Maailm on väga erinev ajastust, mil Ottawa leping allkirjastati, sõnas ta.
Taas rahulikult ja mõõdukalt tehakse aruanne, mis vaatleb meie jõudlust ja tehnoloogilisi mõõtmeid. Kolmandaks näeme, milline on vastus ja loomulikult siis üldise julgeoleku seisukohalt, kuidas on vaja maavägesid praeguses etapis reformida, rõhutas Stubb.
Stubbi sõnul on tehnoloogia 13 aastaga kõvasti arenenud ja seetõttu on hea arutleda ja selgelt välja öelda, millist riigikaitset Soome just praegu vajab.
Ma arvan, et siin on hea näide praegu Venemaa ja Ukraina vaheline sõda. Ukraina püüab Vene jalaväge peatada ja siis tuleb küsida, kuidas on seda kõige parem teha? Väga tõenäoliselt osaliselt miinidega ja osaliselt droonidega.
Stubbi sõnul seab Soome nendes küsimustes esikohale Soome julgeoleku.
Kui julgeolekuolukord muutub, reageerime. Meie, soomlased oleme selles päris head olnud. Hea näide: kui Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainat ründas, otsustas Soome peaaegu kohe, et astume NATO-sse, märkis ta.
USA tulevane president Donald Trump soovib, et Euroopa kannaks rohkem vastutust enda kaitse eest. Stubb ütles, et on Soome kaitse olukorda juba arutanud.
Pean ütlema, et vestlus Trumpiga Soome kaitsest, Soome võimekusest, Soome kaitsekulutustest, Soome kaitsetööstuse projektidest, F-18, F-35 ja muust oli väga positiivne. Meil pole Trumpi märkmetes mingeid probleeme.
Stubb ütles, et arutas Trumpiga isegi hävitaja F-35 võimekust päris põhjalikult.
Me mõlemad nõustusime, et on hea, et Soomel on need omandanud, ja on hea, et see on parim hävitaja, mis turul saadaval on, ütles ta.
Vene-Ukraina sõja lõpetamisest on avalikkuses juba räägitud, kuid tegelikud uurimistööd pole veel alanud. USA nimetas Ukraina erisaadikuks oma eriesindaja, erukindral Keith Kelloggi.
Selle kaudu on võimalik vestlusühendus. President Trump pole Putiniga veel rääkinud, kinnitasin seda meie enda vestluse ajal. Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz on küll Putinile helistanud, kuid see ei puudutanud rahuläbirääkimisi, vaid kontakteerumist, ütles Stubb.
Stubbi sõnul peetakse arutelusid pidevalt, sest neid on vaja, et ühel hetkel rahu või relvarahu saavutada.
Näiteks räägin ise täna Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Itaalia peaministri Giorgia Meloniga. Meievahelised suhtluslingid on olemas ja ilmselt võtab keegi ühel hetkel Putiniga ühendust.
Küsimuse peale eitas Stubb, et tema on see, kes Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ühendust võtab.
Ma pole siin enda puhul sellise rolli peale mõelnud, rõhutas Stubb.
Kiljuneni reedese väliskomisjoni esimehe kohalt lahkumise kohta varasema ebasobiva sõnavõtu tõttu nentis Stubb, et Kiljuneni „vaated ei vasta kuidagi Soome välispoliitilisele joonele”.
Erinevus on tema enda vaatenurgas. Tänapäeva maailmas võib välispoliitika üle avameelset diskussiooni pidada, kuid parlamendi poolel on inimesi, kellel on suurem vastutus ja kelle hääl kostub ka väljaspool meie riiki, tõi Stubb välja.
Välis- ja julgeolekupoliitika on Stubbi sõnul teatud küsimustes tundlik, sest puudutab Soome julgeolekut, iseseisvust ja enesemääramisõigust.
Ja kui meil on piir Venemaaga 1340 kilomeetrit, siis see, et me peame kinni teatud joontest, lepime kokku, kuidas turvalisuse eest hoolitseda läbi oma kaitse, läbi NATO liikmesuse, erinevate partnerluste kaudu. See hoiab joont, märkis ta.
Rahvasaadik Kimmo Kiljunen ütles Soomes elavate venelastega kohtudes, et Soome peaks avama idapiiri reisiliiklusele. Samuti ütles ta, et Soome päevalehed tegelevad hübriidmõjutamisega ja on russofoobsed.
Kiljuneni naine on pärit Venemaalt. Ta esitas pärast kohtumisel esitatud väidete avalikuks tulemusi avalduse väliskomisjoni esimehe kohalt lahkumise kohta.
Siin on video Kiljuneni kohtumisest Soomes elavate venelastega:
