Teatud plaanid paistavad Läänes head välja, kuid lõppkokkuvõttes on need ajaraisk, ütleb Soome analüütik.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski uus rahuplaan on „kasutuskõlbmatu”, ütleb Soome välispoliitika instituudi vanemteadur Ryhor Nizhnikau MTV uudistele.
Zelenski pakkus Sky Newsile antud intervjuus välja idee, et lahingud võivad lõppeda, kui kaitseliit NATO võtab üle selle osa Ukrainast, mida Venemaa praegu ei okupeeri.
Selle asemel jääksid Venemaa poolt okupeeritud alad Ida- ja Lõuna-Ukrainas vähemalt esialgu väljapoole NATO liikmesust, kuni kaitseliit tunnustab Ukraina varasemaid piire, rääkis Zelenski.
Zelenski sõnul võiks Ukraina Venemaa poolt okupeeritud alad tagasi saada „diplomaatia abil”. Venemaa hõivab ligi viiendikku Ukrainast ning Venemaa on selgelt öelnud, et kavatseb vallutatud aladest kinni hoida.
Vanemteadur Nizhnikau laidab Ukraina plaani maha. See on kasutuskõlbmatu ega ole uus, ütles Nizhnikau telefonitsi MTV uudistele.
Nizhnikau sõnul on seda plaani Ukrainas vähemalt mitteametlikult arutatud alates 2022. aasta kevadest või suvest. Venemaa alustas oma suurt sissetungi Ukrainasse sama aasta veebruaris.
Siis oleks see mõttekam olnud. Ma ei ütle, et see oleks ka siis toiminud, aga see oleks olnud võimalikum, ütles Nizhnikau.
Teaduri sõnul on Zelenski ettepanekus kriitiline viga. Venemaa ega NATO ei nõustu sellega.
NATO riigid ei taha sõja ajal Ukraina NATO liikmelisuse üle isegi läbi rääkida. Mõne NATO riigi antud julgeolekugarantiid võiksid olla hoopis teine teema, ütleb Nizhnikau.
Nizhnikau leiab, et Venemaa president Vladimir Putin „ei sõlmi kellegagi mingit kokkulepet”, kui see sisaldab märkimisväärses koguses Lääne relvi Ukrainale, NATO julgeolekugarantiid või Ukraina liitumist kaitseliidu ja/või NATO-ga.
Moskvas seda ei aktsepteerita ja seepärast jätkab Putin sõda, sõnas ta.
Olenemata sellest, kui head teatud plaanid Läänes välja näevad, on paljud neist lõpuks ajaraisk, tõdes ta.
„Aja raiskamise” näitena kasutab Nizhnikau Ukraina poolt oktoobris esitletud rahuplaani, mida nimetati võiduplaaniks. Ukraina kulutas selle ettevalmistamisele hinnanguliselt umbes aasta.
Sõja tegelikkuse ja USA presidendivalimiste tulemuse tõttu tuleb nüüd kogu plaanist loobuda, nendib Nizhnikau.
Oluline on märkida, et nii Zelenski kui Putin räägivad nüüd avalikult Trumpiga.
Trump on öelnud, et lõpetab sõja kiiresti ja arvatakse olevat Ukraina toetamise suhtes palju negatiivsem kui tema eelkäija.
Zelenski võib oma sõnavõttudega valmistada oma kodanikke ette selleks, et sõda ei lõpe ilmselt ilma Ukraina territoriaalsete järeleandmisteta.
Nizhnikau sõnul on Ukraina „uut reaalsust” juba mõistnud nii kodanikud kui ka poliitikud.
Nõudmised 1991. aasta piiride taastamiseks langesid järsult pärast seda, kui Venemaa tõrjus Ukraina 2023. aasta vastupealetungi.
Sellest ajast peale on edasi tunginud põhiliselt Vene väed. Eriti sügisel on Venemaa edenenud suhteliselt kiiresti ja olukorda Ukraina rindel on peetud nädalast nädalasse raskemaks.
Zelenski on ukrainlastest sammu võrra maas. Arvamusküsitlused on näidanud, et üha suurem hulk ukrainlasi on valmis territoriaalseteks järeleandmisteks, nendib Nizhnikau.
