Ukraina NATO liikmelisus ei ole Läänes päevakorras, nendib Soome analüütik.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski uue rahuplaani elluviimist pärsib juba see, et Venemaa president Vladimir Putin ei nõustu selle tingimustega.
Nii hindab Soome välispoliitika instituudi Venemaa, EL-i idanaabruse ja Euraasia programmijuht Arkady Moshes.
Praegu on Putini sõnad Zelenski omadest palju olulisemad, räägib Moshes MTV uudistele telefoni teel.
Zelenski pakkus Sky Newsile antud intervjuus välja idee, et lahingud võivad lõppeda, kui NATO kaitseliit võtab üle selle osa Ukrainast, mida Venemaa praegu ei okupeeri.
Selle asemel jääksid Venemaa poolt okupeeritud alad Ida- ja Lõuna-Ukrainas vähemalt esialgu väljapoole NATO liikmesust, kuni kaitseliit tunnustab Ukraina varasemaid piire, leidis Zelenski.
Zelenski sõnul võiks Ukraina Venemaa poolt okupeeritud alad tagasi saada „diplomaatia abil”. Venemaa hõivab ligi viiendiku Ukrainast ning Venemaa on selgelt öelnud, et kavatseb vallutatud aladest kinni hoida.
Venemaa edeneb suhteliselt kiiresti. Putin ei kavatse midagi läbi rääkida ja tema nägemus on selge, ütleb Moshes.
Venemaa soovib säilitada Ukrainas vähemalt neid territooriume, mida ta praegu okupeerib, võib-olla rohkemgi, nendib Moshes.
Lisaks nõuab Kreml majandussanktsioonide lõpetamist, arestitud vara tagastamist ja praktiliselt vetoõigust, kuidas kaitseliit NATO saaks laieneda Venemaa naabruses.
See, mida Ukraina praegu ütleb, on vähem oluline, sõnab Moshes.
Venemaal on initsiatiiv. See võidab lahinguid lahingute järel ja saavutab järjekindlalt taktikalisi võite, jätkab ta.
Kui Venemaa kiirele võidule suunatud suurrünnak 2022. aasta alguses ebaõnnestus, läks Venemaa üle kurnamissõjale.
Kremli põhiidee on olnud, et Lääs tüdineb sõjast, toetus kahaneb ja Venemaa saab lõpuks selle, mida tahab. Venemaa on nii rahvaarvult kui ka majanduselt Ukrainast suurem riik.
Hoolimata paljudest Läänes kuuldud pidupäevakõnedest, eriti käesoleval aastal, on hakanud tunduma, et Venemaa strateegia ja selle aluseks olevad oletused Lääne toetuse kohta on õiged.
Venemaa leiab, et aeg on tema poolel. Venemaal on palju rohkem ressursse ja need on tema omad, nii et ta saab valida, kuidas neid kasutada, märgib Moshes.
Venemaa tunnetab nüüd Lääne nõrkust, jätkab Moshes.
Kuigi Venemaa on lääneriikidest praktiliselt isoleeritud, on ta leidnud endale uued partnerid Hiinast, Iraanist ja Põhja-Koreast, kes on saatnud sõdureid ka Ukraina vastu võitlema.
Võimalik viimane nael oli Donald Trumpi valimisvõit. Trump on lubanud Ukraina sõja kiiresti lõpetada ja arvatakse, et ta suhtub Ukraina relvastatud toetamisse palju negatiivsemalt kui USA praegune administratsioon.
President Zelenski on varem teatanud, et ilma USA toetuseta Ukraina kaotab. Vaevalt on Euroopa riike, kes täidaksid USA jäetud tühimiku.
Zelenski avaldused puudutavad ka „diplomaatilist reaktsiooni”, hindab Moshes. Lääs tahab sõja lõpetada ja sellele tuleb kuidagi vastata, sõnab ta.
Ukraina on süüdistanud oma sõjaprobleemides läänepoolse abi puudumist. Läänes on seevastu kasvanud kriitika Ukraina armee probleemide ja eriti kõrge värbamisea vastu.
Ukraina mobilisatsioon ei kehti alla 25-aastastele. Näiteks avaldab Valge Maja uudisteagentuuri AP andmetel Ukrainale survet, et ta alandaks värbamisiga 18 eluaastani.
Erimeelsused Lääne ja Ukraina vahel on viimastel nädalatel liiga nähtavaks muutunud ja Zelenski üritab nüüd olla diplomaat, leiab Moshes.
Ukraina seisukohalt on see mõistlik, sest riigi armeel pole ressursse Venemaa poolt okupeeritud alade tagasivõtmiseks, jätkab ta.
Moshes peab ebareaalseks Zelenski nõudmisi mõne Ukraina piirkonna NATO liikmeks saamiseks või NATO antud julgeolekugarantiide kohta.
Küll aga püüab ta Läänele mõista anda, et valikuvõimalusi on vaid kaks. Kas sõda jätkub või võetakse Ukraina NATO liikmeks. Läänel on aga teised plaanid, ütleb Moshes.
Ukraina NATO liikmelisus ei ole Lääne päevakorras. Me isegi ei tea, kas mingisugused turvatagatised on võimalikud, ütleb Moshes.
Praegu ei paku Lääs midagi, mis tagaks Ukraina alade terviklikkuse.
