Soomes arutatakse kuuepäevase töönädala teemat

Soomes arutatakse kuuepäevase töönädala teemat seoses Kreeka valitsuse vastava otsusega, et kompenseerida tööjõu puudust.

Kuuepäevast töönädalat ei kohaldata Kreekas üldiselt, vaid see piirdub vaid mõne sektoriga. Teatud tööstus- ja tootmisrajatised ning 24/7 teenuseid pakkuvad ettevõtted lähevad üle kuuepäevasele nädalale. Näiteks on sellest välja jäetud turismi- ja toitlustussektor, vahendab Iltalehti.

Helsingi ülikooli riigiteaduste teaduskonna õppejõud Markku Sippola ei usu, et Soomes lähiajal kuuepäevasele töönädalale üle minnakse.

Sippola hinnangul keskmine töötundide arv Soomes ilmselt ei kasva. Töötajate poolelt on pigem olnud igatsusi teises suunas. Tööaja lühendamine, vähemalt eksperimendi korras on huvitav, sõnab Sippola.

Soomes on maksimaalne töötundide arv reguleeritud. Põhireegel on, et tööd tehakse kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas, selgitab töö- ja sotsiaalõiguse dotsent Jaana Paanetoja.

Erinevad tööajasüsteemid võimaldavad jaotada tööd erinevatele nädalapäevadele ning ühe päeva jooksul saab tööd teha üle või alla kaheksa tunni. Töötada tuleb aga reguleeritud töötundide arvu raames.

40-tunnine põhitööaeg on olnud kasutusel alates 1960. aastatest, ütleb Paanetoja.

Markku Sippola toob välja, et lisaks tööaja seadusandlusele reguleerivad tööaega kollektiivlepingud.

Ehk siis meil on kaks institutsiooni, mis reguleerivad tööaega, ütleb ta.

Sippola tõstab esile ka tööajaga seotud normi:

Standardtasemel on meil viiepäevane töönädal ja täistööaeg on 37,5 tundi, muidugi ilma sektorispetsiifiliste eranditeta, ütleb ta.

Töötervishoiu instituudi asjatundja Anniina Virtanen ütleb, et tööheaolu seisukohalt on Kreeka reformil omad riskid.

Kreekas on seadusliku töönädala pikkus reformi tulemusena 48 tundi senise 40 tunni asemel.

Uuringud on näidanud, et üle 50-tunnised töönädalad põhjustavad paljusid erinevaid tervise- ja heaoluprobleeme. Teatud terviseriskid hakkavad tekkima ka siis, kui töönädalas on üle 40 tunni, ütleb ta.

Soomes on läbipõlemine üsna tavaline. Virtanen ütleb, et uuringute järgi on umbes iga neljas soomlane kurnatud või ähvardab end tööl ära kurnata.

Kui tööaeg pikeneks, siis ei paraneks olukord tööheaolu ja taastumise osas, arutleb Virtanen.

Virtanen toob välja, et ainuüksi töötundide arv ei pruugi töötaja töökoormust otseselt mõjutada. Oluline on ka see, kas tööaega või -korraldust on võimalik mõjutada ja milline on juhtimine.

Virtaneni sõnul on tööaja pikendamise mõjud erinevad olenevalt sellest, kas tegemist on teadmistepõhise töö või sooritamistööga. Virtanen ütleb, et teadmistepõhist tööd ei saa töötundide suurendamisega lõpmatult tõhusamaks muuta, sest keha ja vaim vajavad piisavat taastumisaega.

Füüsiliselt raske töö ja vahetustega töö puhul on Virtaneni sõnul eriti oluline pöörata tähelepanu sellele, kuidas on planeeritud töövahetused, et oleks võimalik piisavalt füüsiliselt puhata ja magada.

Markku Sippola hinnangul võib tööandja soovida mõnes valdkonnas tööaega pikendada. Tema sõnul on selle põhjuseks tööelus valitsev polariseerumistrend: on töötajaid, kelle pärast käib rebimine ja keda tahetakse veelgi rohkem tööle panna. Teisalt on valdkondi, kus tööd napib ja pigem on vaja suurendada osalise tööajaga töökohti.

Sippola ei usu, et ükski tööandjate liit hakkaks Soomes aktiivselt peale suruma kuuepäevast töönädalat. Samuti pole Petteri Orpo valitsusprogrammis reforme ega ettepanekuid tööaja osas. Sippola sõnul tuleks tööaja seadusandluse muutmise surve tõenäoliselt väljastpoolt, kui see peaks tulema.

Huviga jääme ootama, kas ärimaailm sellise ettepaneku teeb. Isegi seal pole see ilmselt esimene asi päevakorras, ütleb ta.

On olnud üksikute juhtide avaldusi, milles otsitakse Lõuna-Korea intensiivse töönädala mudelit, kus isegi 50 tundi nädalas ei pruugi olla piisav, sõnab ta.

Anniina Virtanen ütleb, et lühendatud tööaegadega tehtud katsetest on häid kogemusi. Ma arvan, et rohkem on vaja töö kvaliteeti tõsta kui töömahtu suurendada, ütleb ta.

Kommentaarid
(Külastatud 12,363 korda, 1 külastust täna)