Soome suur meelemuutus: nüüd tahetakse riiki kaitsma kiiresti NATO sõdureid, kuna Venemaa on varem arvatust ohtlikum

Soome muutis oma poliitikat teiste riikide NATO sõdurite osas Soomes: nüüd oodatakse Soome sõdureid. Lapimaa teede ja sildade remonditööd on Ameerika vägede jaoks juba plaanis.

Soome osaleb NATO tippkohtumisel täisliikmena teist korda. Kohtumine peetakse järgmisel nädalal USA-s Washingtonis.

Aastaga on Soome soovid NATO suunal muutunud konkreetsemaks ja osaliselt muutunud. Selge muudatus on see, et Soome soovib teiste riikide sõdureid, vahendab Yle.

Praegu on selliseid vägesid kõigis teistes NATO idaserva riikides.

Veel aasta tagasi pidas Soome selliseid maavägesid enamasti sümboolseks. Kuna Soomel endal on tugevad maaväed, keskendus ta NATO-lt muude hüvede saamisele. Soome jaoks oli isegi auasi, et ta appi ei karjunud. Seni oli Soome kinnitanud, et suudab üksi hakkama saada.

Kuid hinnang muutus. Möödunud suvel ja sügisel hakkas Soome asju ümber mõtlema.

Nägime vajadust ehitada Soome oma kohandatud mudel suure riigi jaoks. See tagab, et liitlasväed saabuvad Soome kohale ja tugevdavad kaitsevõimet niipea, kui me seda soovime, ütles kaitseminister Antti Häkkänen.

Aasta tagasi oli Soome värskelt NATO-ga liitunud ja rõhutas rohkem enda väärtust NATO jaoks. Häkkäneni sõnul on uue olukorrahinnangu põhjuseks Venemaa tegevus.

Venemaa on väga ettearvamatu ja olukord muutub kahjuks aina süngemaks, märkis ta.

Venemaa arendab liitlassuhteid näiteks Iraani ja Põhja-Koreaga. Häkkänen ütleb, et Ukraina on näinud, millisteks ohvriteks ja riskideks on Venemaa valmis.

Nüüd reisib kaitseminister Häkkänen mööda Euroopat ja USA-d, et arutada, millised NATO riigid võiksid Soomele sõdureid pakkuda.

NATO riikide kohaloleku nn FLF-mudel (ingl. forward land forces) oleks Soomes teistsugune kui teistes idaserva riikides.

Soome loodab, et mõne riigi sõdurid käiksid regulaarselt treenimas ning olukorra hullemaks muutumisel oleks õppus tihendatud. NATO kaitseministrid kiitsid idee heaks juunis ja nüüd arendatakse Soome jaoks mudelit.

NATO-l on tegeliku sõjaolukorra jaoks erinevad plaanid.

Soome parlament kiitis sel nädalal lõplikult heaks Ameerika Ühendriikidega läbiräägitud kaitsekoostöö lepingu (DCA, defence cooperation agreement). Soome plaanides muutub USA abi NATO-Soome kaitse keskseks osaks.

Leping on raske. See seob USA ja Soome julgeolekukoostööd väga sügavalt, kuni konkreetsete kaitsemeetmeteni, mille puhul on USA-l võime kaitsta kogu Soomet, ütleb Häkkänen.

Leping ise on raamistik, milles koostöö toimub. Häkkäneni sõnul algavad kohe läbirääkimised selle üle, kus liitlane Soomes treenib ja oma ladusid hoiab.

Kuid Häkkänen ei taha üksikasju ega Soome soove jagada – veel. Need on seotud läbirääkimistega teiste Põhjamaade ja USA-ga.

Häkkäneni sõnul on Soome huvitatud nii alaliselt paiknevatest sõduritest kui ka õppustel põhinevast kohalolekust. Õppuseid on juba palju.

Kaalume kõiki alternatiivseid variante, märgib Häkkänen.

Ameerika Ühendriikidega koostöö toimub koos Norra ja Rootsiga. Häkkäneni sõnul on nende ja Soome enda teha transpordiühendused, et abiväed kohale jõuaksid.

Millised sadamad, raudteed või maanteed vajavad ehitamist või parandamist, Häkkänen täpsemalt öelda ei taha. Kuid ta arvab, et peab kiiresti tegutsema.

Teelõikude täpsusega on Yle allikate sõnul juba parendusi kaalutud. Olulised on kõik Norra sadamad, mis moodustavad tee Soome: näiteks Trondheim, Narvik ja Tromso. Vaid ühel on raudteeühendus, aga Soomega veel mitte. Olulised on ka Tornionjoki sillad, mille remondikohustused on jagatud Rootsi ja Soome vahel.

Kiirtee, mis kulgeb Norra Tromsost Kilpisjärvi ja Tornioni tuleks kõige kiiremas korras parandada. Põhjamaades on hoolega uuritud ka Inari piirkonna kaarte ja mõeldud näiteks sildadele üle Ivalo jõe.

Mitme allika sõnul üritab Soome üldiselt kaitse tugevdamist kiirendada. Ajapiirangu seavad näiteks USA presidendivalimised, mis suurendab ebakindlust. See on õhus ka Euroopas, kus populistlikud jõud on tugevnenud näiteks Prantsusmaal ja Itaalias. Võib juhtuda, et edaspidi ei ole koostöös nii lihtne kokku leppida kui praegu.

Järgmisel nädalal toimuv NATO tippkohtumine on Soome jaoks teine. Eelmisel aastal käis Soome Vilniuse kohtumisel tutvumas ja lootmas, et Rootsi liitub NATO-ga.

Iga-aastased tippkohtumised annavad oma õnnistuse suurtele lahendustele ja seatud eesmärkidele. Soome delegatsiooni juhib president Alexander Stubb ning sinna kuuluvad välisminister Elina Valtonen  ja kaitseminister Häkkänen.

Lääneriikide toetus Ukrainale on viibinud ja katkenud. Ukraina on olnud mõnda aega kaotusseisus, kuid suutnud end kaitsta nii, et rindejoon püsib enam-vähem paigal.

Soome loodab, et Ukraina toetus tugevneb ja jätkub, mis on kohtumise üks peateemasid. Teine peateema on NATO enda kaitse ja heidutusvõime tugevdamine. Nendega püüab NATO garanteerida, et sõda ei puhke, vaid sõda hoitakse ära.

„Vene ohuks valmistumine tähendab, et see on pikaajaline, see hõlmab kaitse tugevdamist, Ukraina toetamise jätkumist ja vastupidavust,” ütleb Häkkänen.

Soome enda eesmärgid on seevastu seotud Soome sooviga saada NATO väed Soome ning propageerida juba omaks võetud ideed Soome minekust otse USA Norfolki staabi alla ja saada omale üks maasõda juhtivatest allstaapidest.

Kommentaarid
(Külastatud 860 korda, 1 külastust täna)