Hitleri kurikuulus natsipartei, Nazionalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei) ehk NSDAP, tegutses Saksamaal aastatel 1925–1945. Partei tegutsemisajal kuulus NSDAP-sse ligikaudu 10,2 miljonit inimest.

Soomlastel on huvitav teada, millised soomlased on nimekirjas ja millised Saksa natsid olid Soomes.
Tasub märkida, et NSDAP-ga said liituda ainult Saksamaa kodanikud, vahendab MTV.

Natsionaalsotsialismi ajal peeti kodanikeks neid, kellel oli Saksa kodakondsus ja kes elasid Saksamaal. Nad olid Reichsdeutsche ehk Saksamaa kodanikud.

Volksdeutsche seevastu olid inimesed, kellel olid Saksa juured, kuid kes elasid väljaspool Saksamaad, näiteks Rumeenias või Poolas.

NSDAP-i liikmelisus oli staatusesümbol, omamoodi sotsiaalne visiitkaart inimestele. Sõnum oli see, et tegemist oli usaldusväärse inimesega, keda tuleks tõsiselt võtta, ütleb Åbo Akademi dotsent André Swanström.

Ta on üks Soome juhtivaid natsi-Saksamaa uurijaid.

Sel kevadel avaldasid suuremad Saksa meediaväljaanded esimest korda oma otsingumootorid NSDAP-i liikmekaartide nimekirjade kohta.

Väljaande Die Zeit andmetel on otsingumootorisse laaditud kahe erineva arhiivi liikmekaartide nimekirjad. Esimene sisaldab 4,5 miljonit ja teine ​​8,2 miljonit nime.

Tehisintellekt on võimaldanud lugeda üksikute liikmekaartide teavet otsingumootoritesse. Liikmeid saab otsida nime, sünnikoha ja elukoha järgi.

Need on materjalid, mis on esmakordselt kõigile kättesaadavaks muutunud. Saksamaal neist räägitakse, ütleb Helsingi Ülikooli teadur Oula Silvennoinen.

Ta on uurinud eelkõige Soome ja natsi-Saksamaa vahelisi seoseid.

Käesolev kevad tõi Saksamaal pealkirju paljastustega üksikute perekondade natsi-tausta kohta. Sakslased on aastakümneid usinalt uurinud riigi natsiajastut ja holokausti, kuid paljude jaoks on üksikutes liikmeraamatutes sisalduv materjal tähendanud siiski karme paljastusi nende endi perekonna mineviku kohta.

Silvennoinen leiab, et ka Soomes võiks neid liikmeraamatuid uurida.

Soome iseloomulik tunnus on see, et eneseuurimist pole peaaegu kunagi tehtud. Sõjajärgsel perioodil oleme keskendunud endale sisendamisele, et meil pole nende asjadega midagi pistmist. See ei ole tõsi, ütleb teadlane.

Väljaanne Spiegel on avaldanud oma arhiivi, mis sisaldab miljoneid liikmekaarte. Otsingu „Finnaland” alt leiab 25 liiget, kelle sünnikoht on Soome.

Neist vanim on Ludwig Emma, ​​​​sündinud 14. mail 1882 Hämeenlinnas. Tema väike NSDAP liikmenumber – 793 954 – viitab sellele, et ta liitus parteiga üsna varakult: 1931. aasta detsembri alguses.

Sel ajal algas Adolf Hitleri NSDAP kasvuperiood. Majanduskriis oli jõudnud Saksamaale ja kuus miljonit sakslast olid töötud. Vaesus ja puudus olid tavalised.

Kodanike raske olukord ajas paljud poliitiliste ekstremistide rüppe. Hesseni liidumaa valimistel 1931. aasta novembris sai NSDAP-ist esmakordselt liidumaa suurim partei.

Spiegeli nimekirja noorim Soomes sündinud liige on Herrmann Tuckermann. Helsingis 4. septembril 1922 sündinud Herrmann esitas NSDAP liikmeks astumise avalduse 14. märtsil 1940, pärast Teise maailmasõja algust. Sel ajal kulus liikmeks saamiseks peaaegu kuus kuud.

Tuckermann oli liitudes vaid 17-aastane. Järgnevatel aastatel vahetas tema liikmekaart sageli aadresse: 1940. aastal elas ta Stettinis, tänapäeva Poolas; kuid enne sõja lõppu registreeriti tema aadressiks esmalt Danzig ehk Gdánsk Poola rannikul ja seejärel 1944. aastal Berliin.

Tegelikkuses olid kõik Soomes sündinud NSDAP-i parteiliikmed Soomes elanud või viibinud Saksa kodanike lapsed. Sünnikoha otsingus on 25 nime hulgas aga ka kaks soome nime.

Saksakeelsete nimede, näiteks Schüppelsi ja Grotsi seast jääb esimesena silma Albert Laakso. Helsingin Sanomat on temast kirjutanud.

Laakso sündis 19. septembril 1913 Alavuses ja teenis Saksamaal natside eliitvägede, Schutzstaffeli ehk SS-i valvurina.

Teine soomepärane nimi on Orivesi mees Pekka Pyhälä – liikmenumber 3 265 475, sünniaasta 1902, liitumisaasta 1940.

NSDAP sidemeid Soomega on uurinud ka ajaloolane ja aimekirjanik Lars Westerlund.

Oma uurimuses „Enesetõhususest alandlikkuseni – Soome sakslased 1933–1946” kirjeldab ta, kuidas NSDAP sai Soomes alguse 1932. aastal, kui kohalikud sakslased asutasid Helsingis kohaliku parteiorganisatsiooni.

Westerlund kirjutab, et parteisse vastuvõtmiseks oli vaja kahe parteiliikme soovitust ja iga uus liige oli kandidaat ühe aasta jooksul.

Kohalikul NSDAP-i grupil oli mitukümmend liiget. Spiegeli kartoteegis on kirjas, et kõik varaseimad liikmed liitusid samal päeval, 1. mail 1933: Fritz Ludwig Karl Schlüter (kaupmees), Herbert Dan (rändur), Heinz Volke (tööline), Hans Giessen (õpetaja), Kurt Riedel (palgatöötaja), Agathon Kosche (tõlk), Maria Breuer (üliõpilaste nõustaja), Conrad Klette (kaupmees), Wilhelm Bettels (kaupmees), Richard Erdmann (üliõpilasmängude juht), Hans Metzger (õigusteaduse üliõpilane). Samal päeval liitus ka Imatras elanud Otto Barth. NSDAP oli võitnud 1933. aasta märtsis toimunud Saksamaa liidumaa valimised 43,9 protsendi häältega. Hitlerist sai aasta alguses kantsler ja ta oli kiiresti hakanud Saksamaad diktatuuriks kujundama, saates laiali Saksa parlamendi ja piirates teiste parteide kampaaniat enne märtsivalimisi.

1933.aasta alguses oli NSDAP-il Saksamaal veel alla miljoni liikme. Sama aasta lõpuks oli neid juba kolm miljonit.
„Õhus oli selgelt oportunismi. Inimesed arvasid, et liikmelisus toob kasu ja sotsiaalse staatuse,” kirjeldab dotsent André Swanström.

NSDAP otsustas Swanströmi sõnul uusi liikmeid enam mitte vastu võtta, et uutel õnnelikel ei oleks samu võimalusi kui neil liikmetel, kes olid parteile enne võimuletulekut lojaalsed olnud. Saksamaal oli järgmine kord võimalik parteiga liituda 1937. aastal.

Uute liikmete vastuvõtmise keeldu järgiti välismaal vaid osaliselt. Helsingis liituti parteiga ka 1934. ja 1935. aastal.
NSDAP-i välismaistel liikmesorganisatsioonidel oli oluline roll natsipropaganda levitamisel ja natside välisluures.

Ülikooli teadlase Oula Silvennoineni sõnul võttis natsipartei üle välismaal elavad Saksa organisatsioonid. Eriti Soome sakslaste seas oli NSDAP-il suurem mõjuvõim kui tavaliste Saksamaal elavate sakslaste seas. Nad koondusid ühe lipu alla.

Ta juhib tähelepanu sellele, et saksa vähemus oli sel ajal Soomes oluline. Saksamaal oli Soomes palju majanduslikke ja kultuurilisi huvisid isegi sõdadevahelisel perioodil, märgib Silvennoinen.

Partei liikmekaartide toimik loob pildi Soomes elavatest sakslastest, kes töötasid hariduses, kaubanduses või diplomaatidena. Lisaks oli seal tudengeid, postitöötajaid, apteeker, keemik ja pagar.

Kokku loetleb Spiegeli kartoteek 117 NSDAP liiget, kelle elukoht Soomes 1930. või 1940. aastatel on tõestatud. Neil kõigil on Saksa perekonnanimi ja juured Saksamaal.

NSDAP lugu lõppes Teise maailmasõja lõpuga. 1946. aastaks oli parteiga liitunud 10,2 miljonit inimest. See moodustas umbes 10 protsenti Saksamaa elanikkonnast.

Pärast sõda üritasid natsid partei liikmeraamatuid hävitada. 50 tonni liikmeraamatuid viidi Münchenis asuvast natsipartei peakorterist Freimanni paberivabrikusse hävitamiseks.

Vabriku omanik Hanns Huber aga peatas dokumentide hävitamise pärast seda, kui sai aru, milliseid dokumente tehase masinatesse purustamiseks saadeti. 1945. aasta sügisel võtsid Ameerika väed dokumendid enda valdusse ja viisid need Berliinis loodud dokumendikeskusesse.

Hinnanguliselt säilis 44 protsenti natside keskraamatupidamisest ja 77 protsenti ringkondade raamatupidamisest, sealhulgas liikmeraamatutest.

Kokku sisaldavad need umbes 90 protsenti endiste NSDAP liikmete nimedest.