Soome asjatundja: NATO avaldus lähendab Hiinat Venemaale – alanud on uus Külm sõda, mis halvendab veelgi Ukraina olukorda

Külm sõda on nüüd alanud, ütles Soome Tuleviku-uuringute keskuse teadusjuht, dotsent Jari Kaivo-oja.

Kaivo-oja viitab kolmapäeval tehtud NATO avaldusele, milles NATO Hiina-poliitika eelnevaga võrreldes selgelt muutus, vahendab Iltalehti.

Küll aga on see Külm sõda, mis nüüd alanud, täiesti erinev eelmisest. Arvati, et Külm sõda lõppes Berliini müüri langemisega. See uus on globaalsem külm sõda, võiks öelda, et Külm sõda 2.0, märkis Kaivo-oja.

NATO avalduses nimetatakse Hiinat Venemaa sõja „otsustavaks võimaldajaks”. Avalduse kohaselt esitab Hiina Euroopale, NATO koalitsioonile ja selle julgeolekule süstemaatilisi julgeolekuprobleeme.

NATO strateegia on olnud Hiina suhtes diplomaatilisem, kuid nüüd antakse väga kriitiliselt märku Hiina rollist Ukraina sõjas, sõnas Kaivo-oja.

Avalikkuses on Hiina püüdnud luua endast kuvandit neutraalse rahu vahendajana. Hiina on muu hulgas keeldunud hukka mõistmast Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Kaivo-oja sõnul väljendab NATO hiljutises avalduses, et see enam nii ei ole.

Hiinat peetakse nüüd konflikti osaliseks. See on muutus varasemaga võrreldes ja NATO uus suur julgeolekupoliitika, märkis ta.

Kaivo-oja sõnul on avaldus oluline. Hiina on avaldusest nördinud ja on vastu NATO karmistunud Hiina-poliitikale.

Hiina oli sellest juba ehmunud ja esitas väga karmi vastulause, mis tähendab, et Hiina poliitiline juhtkond on väga nördinud, lisas ta.

NATO karmistuval Hiina-poliitikal on kolm peamist põhjust, ütleb Välispoliitika Instituudi teadur Joel Linnainmäki. Esimene on USA ja Hiina võitlus majandusliku maailma domineerimise pärast, teine ​​Hiina tegevus Euro-Atlandi piirkonnas ja kolmas NATO partnerid Hiina naaberpiirkondades.

Hiina on väga NATO-vastane ja suhtub NATO laienemisse oma naaberpiirkondades tõrksalt. Hiinal on NATO piirkondades erinev otsene aktiivsus, näiteks Hiina laeva osalus Eesti-Soome gaasijuhtme purunemises.

Otsese sõnumina Hiinale nenditakse, et Hiina ei saa mõelda, et toetab samal ajal nii tugevalt Venemaa sõda Euroopas ja jätkab normaalseid suhteid EL-i riikidega, sõnab Linnainmäki.

Linnainmäki sõnul aga balansseerivad NATO-sse kuuluvad Euroopa riigid NATO ja EL-i seisukohtade vahel Hiina suhtes, sest positsioonid ei ole alati ühesugused.

Praktikas tähendab see, et kuigi Hiina pole Venemaale otseselt relvi andnud, pakub ta selliseid kahesuguse kasutusega tooteid, mis võimaldavad toimida Venemaa sõjaaparaadil ja hoiavad üleval Venemaa majandust, märgib ta.

Kahesuguse kasutusega toode tähendab näiteks toodet, tehnoloogiat või teenust, mida saab lisaks tavapärasele tsiviilkasutusele kasutada ka sõjalistel eesmärkidel.

NATO seisukohtade muutmisega Hiina suhtes käib kaasas ka hirm, et Hiina surutakse veelgi jõulisemalt Venemaa poole.

„Muidugi tahavad Soome ja kõik EL-i riigid, et Hiina toetaks Venemaad vähem, aga kui Hiinale liiga palju survet avaldada, võib ta hakata Venemaad varustama kõikvõimalike relvadega,” ütleb Linnainmäki.

Ilmselgelt on see Ukraina jaoks veelgi hullem olukord.

Siin tähendab tasakaal seda, et tahetakse Hiinale selgeks teha, et tema tegevusel on mõju tema mainele, kuid samas ei taheta Hiinat veelgi enam Venemaa suunas suruda, sõnab ta.

NATO karmistunud positsioon räägib ka sellest, kuidas Hiina on oma toetust Venemaale suurendanud.

Kommentaarid
(Külastatud 788 korda, 6 külastust täna)