Rootsi karm hoiatus: Vene sõjalist rünnakut ei saa välistada, seetõttu on vaja 350 000 sõdurit lisaks

Välistada ei saa Venemaa relvastatud rünnakut Rootsi või liitlaste vastu, hoiatas Rootsi valitsus äsja avaldatud julgeolekustrateegias, mis nimetab Moskvat lähiaastate suurimaks ohuks.

Rootsi on tugevdanud oma riiklikku julgeolekupoliitikat murede tõttu, mille tõttu tema armee kõrgeim juht hoiatas rootslasi, et nad peavad „sõjaks vaimselt valmistuma”, vahendab Daily Mail.

Rootsi uus riiklik julgeolekustrateegia avalikustati täna ja see ulatub 2030. aastani.

NATO on hoiatanud, et vajab Vene ohu vastu lisaks 350 000 sõdurit.

Vladimir Putini vägede ebaseaduslik sissetung Ukrainasse 2022. aastal ajendas Skandinaavia riike liituma NATO-ga, lõpetades enam kui kaks sajandit kestnud neutraalsuse.

Venemaa ohu tõsidus sõltub sellest, mis Ukraina sõjas edasi saab, ütles kaitseminister Pal Jonson pressibriifingul.

Venemaa lävi sõjalise jõu kasutamiseks on „madal”, ütles ta ja lisas, et Moskva on „valmis võtma suuri poliitilisi ja sõjalisi riske”.

Kuigi Stockholm oli alliansiga partnerlust jaganud 30 aastat, liitus see ametlikult alles 7. märtsil – kaks aastat pärast seda, kui tema sõjalise mitteühinemise poliitika muutus pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris.

Oma uues strateegias märkis Rootsi ka, et ta „on astunud samme oma strateegiliste varade kaitsmiseks”, eriti riigi põhjaosas.

Eelmisel, 2023. aastal teatas Rootsi kaevanduskontsern, et on avastanud Rootsi Arktikas Euroopa suurima teadaoleva haruldaste muldmetallide leiukoha.

Rootsi on üks EL-i suurimaid kaevandusriike, moodustades enam kui 90 protsenti bloki rauamaagi toodangust.

Rootsi liitumist NATO-ga tervitati kui tohutut sammu edasi bloki idatiiva tugevdamisel.

Rootsi väed liitusid suurimate NATO õppustega pärast külma sõja lõppu mõne tunni jooksul pärast seda, kui Rootsi sai alliansi osaks.

Suurte sõjamängude raames on riigi territooriumil võõrustatud ka Suurbritannia ja USA sõdureid.

Strateegiliselt toob Rootsi oma pikast Läänemere rannikust sisse Gotlandi saare, millel võiks olla keskne kaitseroll.

Vahetult teisel pool merd Venemaal on elutähtis eelpost – Kaliningradi eksklaav, kus Balti riiki peetakse sõja puhkemise korral eesliiniks.

Tänavuse, 2024. aasta jaanuaris hoiatas Rootsi tsiviilkaitseminister, et tema riiki ähvardab sõda.

Carl-Oskar Bohlin kutsus kodanikke üles ühinema vabatahtlike kaitseorganisatsioonidega, et valmistuda võimalikuks relvakonfliktiks.

„Rootsis võib sõda tulla… Maailm seisab silmitsi suuremate julgeoleku riskidega kui kunagi varem pärast Teise maailmasõja lõppu,” ütles minister toona.

Viimane hoiatus esitati NATO kolmepäevase Washingtoni tippkohtumise eel, mille käigus lääne liidrid püüavad kinnitada Ukrainale alliansi vankumatut toetust.

Putini vägede viimane rünnak tsiviilobjektidele Ukrainas täna hommikul näitas, et ülehelikiirusega rakett tabas lastehaiglat.

See oli Kiievi suurim pommitamine mitme kuu jooksul, samal ajal kui mitu teist linna said löögi, hukkus kümneid inimesi.

Kommentaarid
(Külastatud 1,147 korda, 1 külastust täna)