Hiina vihastas NATO peale

NATO juhtide poolt ettevalmistatav avaldus tekitas Hiinas raevu. Avaldus sisaldab tugevat kriitikat Hiina suhtes. Näiteks Hiinat nimetatakse Venemaa sõja „otsustavaks võimaldajaks”.

Hiina müüb Venemaale elektroonikat, mida Venemaa saab kasutada pommide ja muu sõjavarustuse valmistamiseks. Selle teema tõstatas oma pressikonverentsil ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Avalduse kohaselt esitab Hiina Euroopale ja selle julgeolekule süstemaatilisi väljakutseid, vahendab Iltalehti.

„Hiina ei saa toetada sõda Euroopas ilma oma suhteid Euroopaga nõrgendamata,” ütles Stoltenberg oma pressikonverentsil.

Pressikonverents korraldati kolmapäeva ja neljapäeva vahelisel ööl, Soome aja järgi südaöö paiku.

NATO riikide juhid on kogunenud Washingtoni alliansi tippkohtumisele.

Hiina EL-i delegatsiooni sõnul on avaldus täis „külma sõja mentaliteeti ja sõjakat retoorikat”. Selle järgi on Hiinaga seotud sisu täis „valet, õhutamist ja laimu”.

Nagu me kõik teame, ei ole Hiina Ukraina kriisi tekitaja, ütles saatkonna esindaja uudisteagentuuri Reutersi teatel.

NATO peaks lõpetama niinimetatud Hiina ohuga liialdamise ning vastasseisu ja konkurentsi esilekutsumise ning tegema rohkem maailma rahu ja stabiilsuse edendamiseks, öeldakse avalduses, vahendab AFP.

Hiina on keeldunud hukka mõistmast Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu. Hiina ja Venemaa strateegilised suhted on sõja ajal veelgi tihedamaks muutunud.

Hiina on aga püüdnud näidata end konfliktis neutraalse osapoolena.

Hiina saatis sõnumi ka seoses Taiwaniga. Taiwani kaitseministeerium teatas tänase neljapäeva, 11. juuli hommikul, et märkas viimase 24 tunni jooksul saare kohal 66 Hiina sõjaväelennukit.

See on käesoleva aasta ühe päeva rekord, edastab uudisteagentuur AFP.

Hiina peab Taiwani oma territooriumiks. Taiwan seevastu leiab, et see on iseseisev riik, millel on õigus end kaitsta.

USA on lubanud Taiwani kaitsta, kui Hiina selle territooriumile tungib.

Soome president Alexander Stubb, välisminister Elina Valtonen ja kaitseminister Antti Häkkänen pidasid neljapäeva varahommikul Soome aja järgi Washingtonis pressikonverentsi. Hiina EL-i esinduse avaldust ei olnud veel avaldatud.

Pärast NATO tippkohtumist küsiti Washingtonis, kas Soome välispoliitika Hiina suhtes muutub NATO avalduse tulemusel.

Stubbi sõnul Soome välispoliitika ei muutu. Ei, sest Soome välispoliitikat määrab loomulikult välis- ja julgeolekupoliitika komisjon ehk vabariigi president koostöös valitsusega, toetudes suuresti parlamendile, ütles Stubb.

Stubbi sõnul saab aga muutusi Hiinaga seoses kanaliseerida Euroopa Liidu ja NATO kaudu. „Nüüd peame kõik Soomes mõistma, et oleme osa – mitte ainult liidust – vaid laiemast föderatsioonist,” ütles Stubb.

See toob kaasa ka teatud kohustused meie välispoliitikale, mis seda justkui kapseldab ja juhib, sõnas ta.

Stubb mainis pressikonverentsil Hiina ja Taiwani konflikti.

„Hiinaga seoses on ehk ilmne, et meil on kolm konflikti või vähemalt pingeid, mida NATO ja tema liitlased läbi elavad,” ütles Stubb.

Stubbi sõnul on pinged seotud Ukraina sõja, Gaza sõja ning olukorraga Hiina ja Taiwani vahel.

Kõik konfliktid ja pinged ning suurriigipoliitika on praegu omavahel seotud ning see kajastub ka selles avalduses, sõnas Stubb.

Kommentaarid
(Külastatud 1,752 korda, 1 külastust täna)