Vene sõja õppetunnid: üllatav on see, et venelased kaotustest ei hooli

Vene tank T-90 liigub mööda teed kuskil Ukraina rindel. Seda tabab ründedroon. Siis teine. Tanki torn hakkab nagu hammasratas pöörlema ​​ja tank lõpetab liikumise.

Hiljem lendab sündmuskohale kolmas droon, mis tabab Vene tanki külge. Tank lahvatab lahtise leegiga põlema ja varsti on see vaid vanaraud, vahendab Helsingin Sanomat.

Tanki hävingut saab näha videost, mille Ukraina kaitseministeerium avaldas maikuus sotsiaalmeedias.

Video puhul on eriline see, et selles pole enam midagi erilist. Sellised kaadrid on muutunud Venemaa agressioonisõja ajal lausa igapäevaseks, kui droonid on tõeliselt läbi löönud.

Venemaa agressioonisõda jätkub kolmandat aastat ja lõppu pole näha. Venemaa naaberriikide relvajõud on sõda väga tähelepanelikult jälginud.

Seetõttu uuris Helsingin Sanomat nii Eesti kui Soome sõjanduse asjatundjatelt, milliseid sõjalisi õppetunde on 2022. aasta veebruaris alanud ründesõda seni pakkunud. Üks neist on just droonisõja olulisus.

„Sõja alguseks peame siin Eestis 2014. aastat, mil Venemaa annekteeris Krimmi poolsaare,” viitab Eesti kolonel Viktor Kalnitski kohe alguses.

„Aga 2022. aastal alanud mastaapse rünnaku kohta võib öelda, et Venemaa kasutab juba nõukogude ajast tuttavat taktikat: massilist pealetungi operatsiooni. Vene sõjaviis pole viimastel aastakümnetel nii-öelda edasi arenenud.”

Kalnitski on Soomes õppinud suurtükiväeohvitser. Ta juhib Kaitseväe Peastaabi väljaõppeosakonda, kuid juuni lõpus viiakse ta üle Kaitseväe Akadeemia rektori ametikohale.

Üks sõja õppetund on see, et teatud põhilised asjad pole 20. sajandist saadik muutunud.

„Vene armeed peeti kaasaegseks armeeks,” ütleb Kalnitski. „Aga kui sõda algas, nähti hoopis midagi muud.”

Kalnitski toob näiteks selle, kuidas Venemaa kasutab eesliinil vanamoodi suurtükiväge ja rakette ning ka tsiviilisikud on väga ulatusliku tule sihtmärgiks.

„Üldiselt näitavad ja tõestavad kõik Vene relvajõudude tegevused, sealhulgas õhujõudude kasutamine [raketirünnakuteks] Ukrainas, et venelased ei hooli rahvusvahelise õiguse regulatsioonidest ega karda vastutusele võtmist sõjakuritegude eest.”

Soome sõjaline asjatundja näeb sõja suurimat õppetundi samamoodi.

„Seda võib pidada oluliseks meeldetuletuseks, et konventsionaalne, mastaapne ja pikaajaline sõda on Euroopas üldse võimalik,” ütleb sõjaväe abiprofessor major Jussi Pajunen.

Ta juhib Riigikaitseülikoolis uurimisprojekti Ukraina sõja operatiivoskuste ja -taktika kohta.

Pajuneni sõnul on Venemaa agressioonisõda näidanud, et Venemaa on valmis kasutama sõjalist jõudu kogu ühiskonna vastu.

„Ja samamoodi on Venemaa valmis taluma suuri kaotusi oma poliitiliste eesmärkide saavutamisel,” sõnab ta.

Venemaa vastupidavus kaotustele on miski, mis kolonel Viktor Kalnitskit üllatab.

Arvatakse, et Venemaa kaotas pärast 2022. aasta veebruari sadu tuhandeid sõdureid. Näiteks Prantsusmaa hindas hiljuti, et pool miljonit venelast on langenud või saanud haavata.

Ka Ukraina on kandnud suuri kaotusi, kuid erinevus seisneb selles, et ukrainlastel pole sõjale alternatiivi. Nad kaitsevad oma riiki ja selle iseseisvust.

„Võib-olla oli meile üllatav, et venelased kaotustest väga ei hooli,” ütleb Kalnitski. „Tegelikult aktsepteerib neid ka Venemaa kodanikuühiskond,” jätkab ta.

„Me elame 21. sajandil ja sellised kaotused [nende aktsepteerimine] ei ole mujal maailmas sugugi tavaline,” märgib ta.

Major Jussi Pajunen nimetab üllatava tunnusena sõja algust 2022. aasta veebruaris-märtsis.

„Üllatava asjana võib välja tuua, kuidas Venemaa väikese sõdurite arvu ja nõrkade üksustega käivitas selle väga sügava, sadu kilomeetreid hõlmava pealetungi operatsiooni,” sõnab ta.

Pajuneni tähelepanu äratas ründeoperatsiooni riskantsus. Maapealsele rünnakule eelnenud tulevahetus oli märkimisväärselt lühike ja maapealsel rünnakul polnud selget raskuskeset.

Teise üllatava faktina nimetab Pajunen, et Venemaa ei suutnud sõja alguses ega ka pärast seda saavutada sõjateatris õhuülekaalu.

Droonid on seni olnud sõja kõige silmatorkavam uus omadus. See kehtib nii merel kui ka ennekõike õhus.

Mustal merel on ukrainlastel õnnestunud oma mehitamata alustega hävitada Venemaa sõjalaevad, nagu on näha näiteks Ukraina kaitseministeeriumi märtsikuisest videost.

Sõja eesliinil on õhus pidevalt suur hulk droone. Briti uurimisinstituut RUSI on hinnanud, et Ukraina kaotab umbes 10 000 drooni kuus.

Nii Venemaa kui ka Ukraina kasutavad droone kaugel rindejoone taga asuvate sihtmärkide ründamiseks. Venemaa võtab teadlikult sihikule ka tsiviilisikuid.

„Peame olema valmis selleks, et Venemaa jätkab droonide kasutamist ka tulevikus,” ütleb kolonel Kalnitski. „Neil on mõju ja neid saab massiliselt toota.”

Major Pajunen on samal arvamusel. „Droonide kasutamises on toimunud olulisi muudatusi,” ütleb ta. „Droonide kasutamine on tavaline ja lahinguvälja sündmuste väga lahutamatu osa.”

Ukrainas on maastik üsna avatud ning Pajuneni sõnul muudavad droonid mobiilsed sõjalised operatsioonid keeruliseks.

„Vägede liigutamine või grupeerimine rünnakuks ilma avastamata on keeruline, sest lahinguruumi jälgitakse muuhulgas droonide abil praktiliselt ööpäevaringselt,” sõnab ta.

Võib tunduda, et tankid on muutunud lihtsateks sihtmärkideks ja seega kasutuks Venemaa ründesõjas.

Tankivrakkide pildid mõjutavad kuvandit – aga pilt on vale, ütlevad sõjaväelased.

„Tankid ühendavad endiselt kõik maasõja põhielemendid ehk liikumine, tulejõud ja kaitse,” nendib Pajunen.

„Me ei saa jätta tähelepanuta jalaväge ja tankidel on jalaväe toetamisel suur roll,” ütleb Kalnitski. „Nad jäävad sõja osaks.”

Kuigi tehnoloogia on sõjapidamist muutnud, jääb üldpilt samaks. „Suurtükivägi ja muu kaudtuli toovad lahinguväljal suurema osa kaotustest,” ütleb Pajunen.

„Sõjaseadused pole selles osas viimastel aastakümnetel ega ka eelmisel sajandil muutunud,” lisab ta.

Nii et kas Ukraina olukorda saab üldse võrrelda Esimese maailmasõjaga, kus sõdurid olid kaevikus ja mõrvarlik suurtükiväe koondumine jättis aastakümneteks kohutava jälje?

Pajunen vaidleb vastu. Rohkem kui saja aasta tagune maailmasõda ei ole mõistlik võrdlusmoment, kuigi mõningaid samu jooni võib leida.

„Pärast sõja algust on jõudude vahekord paika pandud. Venemaa pole suutnud luua sõjateatris ründavaks sõjaks vajalikku üleolekut,” sõnab ta.

Tulemuseks on praegune olukord, kus Venemaa üritab kasutada oma suuremaid ressursse, et sundida Ukrainat alla andma. Seetõttu on Lääne relvaabi Ukraina jaoks väga oluline.

Pajuneni sõnul võib sõda nimetada kurnamissõjaks või võitluseks materjalide pärast.

Eesti kolonel Viktor Kalnitski peab Venemaa agressioonisõja üheks järelduseks, et relvajõududel peab olema kaugmõju võime.

Ukrainal on olnud piirangud selle poolest, et tal ei ole lubatud rünnata Venemaad läänest saadud relvadega. Kalnitski sõnul on see sama mis ühe käega poksida.

„Meie jaoks on oluline sõdida sügavuti, et vaenlane saaks pihta mitte ainult eesliinil, vaid ka tagalas,” ütleb Kalnitski, viidates „meile” kui Eestile ja liitlasriikidele.

Venemaa agressioonisõja tulemusena on Eesti kiirendanud sõjaväe moderniseerimist, ütleb Kalnitski. Muuhulgas on Eesti hankimas uusi suurtükiväesüsteeme.

Üks arendusvaldkond on õhutõrje, seda ka droonide vastu võitlemiseks.

„Kui me vaatame Ukrainat, kuidas venelased pommitavad, kuidas nad kasutavad oma õhurelvi ja rakette, siis me oleme Eestis kiiresti omandamas keskmaa õhutõrjevõimet,” märgib ta.

Soomes pole kaitsevägi teadaolevalt Venemaa agressioonisõja tulemusel mingeid radikaalseid reforme ette võtnud. Ettevalmistus muidugi jätkub, mis väljendub näiteks kaitse-eelarve suurendamises.

Pilt olukorrast on aga juba varem õige olnud, ütleb major Jussi Pajunen.

„Võib näha, et Soome on valmistunud sõjaks, mis sarnaneb viimastel aastakümnetel Ukrainas nähtuga, ja selles mõttes õigeks sõjaks,” ütleb Pajunen.

„Ma rõhutaksin, et Soome on säilitanud oma võime pidada tavapärast kõrge intensiivsusega sõda ja kaitsta end ulatusliku sõjalise rünnaku eest,” lisab ta.

Kolonel Kalnitski võtab selle kokku järgmiselt: „Me [NATO liitlased] peame olema neist paremad ja kiiremad ning meil peavad olema paremad relvad ja varustus kui neil.”

Kommentaarid
(Külastatud 4,661 korda, 1 külastust täna)