Ukrainas on tekkinud terav inimeste puudus. Sama inimeste äravool, mis nõrgendab Ukraina vägesid, kes tõrjuvad lahinguväljal Venemaa pealetungi, vähendab ka sõjast räsitud riigi tehaste, ehitusplatside, kaevanduste ja söögikohtade võimekust.

Tööjõu puudus on muutunud üheks peamiseks murekohaks ettevõtetele, kellel on raskusi palkamisega, kuna tööotsingud on üha keerulisemad. Sõja ajal on palgad kõrgemad kui Venemaa sissetungi eel 2022. aasta veebruaris, vahendab Bloomberg.

Eelmisel kuul jõustunud mobilisatsiooniseaduse eesmärk on täiendada Ukraina sõjaväelisi ridu sadade tuhandete sõjaväelastega. Kuid töövõimeliste meeste ja naiste vähesus on kujunemas koormaks suurtele ja väikestele ettevõtetele, mis moodustavad sõjaaja majanduse selgroo.

See on suur pähkel president Volodõmõr Zelenski jaoks, kes soovib meeleheitlikult oma vägesid täiendada, tagades samal ajal, et puudus ei kahjusta majandust, mida tal on vaja vee peal hoida.

„Oleme praegu kurnamissõjas,” ütles Ukraina keskpanga asepresident Sergi Nikolaitšuk Kiievis antud intervjuus. „Väga raske on valida või ja relvade vahel.”

Probleem ainult süveneb, kui Venemaa sissetung venib juba kolmandaks aastaks ja Kiiev on sunnitud täitma tühimiku, mille on jätnud miljonid riigist põgenenud, armeega liitunud või lahingus langenud. Samal ajal, kui Ukraina sõjavägi püüab hoida rindejoont Venemaa värske pealetungi vastu, võib selle majandus – mis on pärast sissetungi algust kaotanud veerandi oma toodangust – väheneva tööjõu tõttu veelgi nõrgeneda.

Nikolaitšuk ütles, et majandustoodangu kokkuvarisemine 2021. aastaga võrreldes oli seotud saadaoleva tööjõu vähenemisega umbes 27 protsendi võrra võrreldes sõjaeelse tasemega. Lisaks hinnanguliselt enam kui 6 miljonile sõja eest põgenenud inimesele on vaakumit süvendanud mehed, kes on kadunud ajateenistusest kõrvale hoidvate registreerimata töötajate varimajandusse.

See on poliitiline väljakutse, mida ei saa lahendada liitlaste abiga, kes saadavad laskemoona ja õhukaitsevarustust. Tööjõud on piiratud asi, mis annab Venemaale ja selle tohututele ressurssidele eelise.

Ukraina terase- ja kaevanduskonglomeraadi Metinvest BV üksus, mis annab tööd ligi 60 000 inimesele ja püüab täita 4000 vaba töökohta, on püüdnud leida töötajaid, kes töötaksid riigi kaguosas Zaporižja linnas asuvas tehase avakoldega terasahjudes.

Metinvesti jätkusuutlikkuse juht Tetiana Petruk ütles, et 89 töötaja leidmine lõppes kolmekuulise intensiivse otsinguga, mis on palju rohkem kui kuu aega rahuajal. Ettevõte peab esmalt leidma personali, enne kui saab alustada sõjas kannatada saanud võimsuse taaskäivitamist.

„Mitte tooraineressursid, ei seadmed ega masinad – esmatähtis on küsimus, kes töötab ja kas me suudame tarnida,” ütles Petruk.

Värbamisprotsessi muudab tülikaks see, et meessoost töötajad ei soovi liituda suurte ettevõtetega, mille sihtmärgiks on sõjaväelised värbajad. Ühel hetkel jagasid värbamisohvitserid tehase sissepääsude juures värbamiskutseid – isegi tööle kandideerijatele,” ütles Petruk. Ta ütles, et umbes 15 protsenti Metinvesti töötajatest on sõtta võetud.

Kiievis asuva majandusuuringute ja poliitikanõustamise instituudi uuringu kohaselt on personali küsimus Ukraina ettevõtete jaoks kulude kasvu järel 2. kohal. Umbes pooled ütlesid, et neil on tööjõupuudus.
Ukraina majandus-, rahandus- ja kaitseministeerium keeldusid seda teemat kommenteerimast.

Tööjõupuuduse tagajärjeks on sõjaaegsete palkade järsk tõus, kuna tööandjad suurendavad makseid, et hoida alles jäänud töötajaid. Kuigi inflatsioon on taandunud 3 protsendi lähedale, võrreldes 27 protsendiga sissetungi järel, viitas Ukraina keskpank nähtusele inflatsiooniaruandes, eeldades, et hinnakasvuga kohandatud palgad on järgmisel aastal õigel teel, et ületada sõjaeelset taset.

Kiievis asuva majandusstrateegiate keskuse vanemökonomist Volodõmõr Landa ütles, et valitsus peab ettevõtete vajadustel silma peal hoidma isegi siis, kui ta tugevdab oma sõjaväge.

„Põhjus on lihtne: Ukrainal ei ole piisavalt võimalusi oma vägede oluliseks suurendamiseks,” ütles Landa. Mobiliseerimisalased õigusaktid annavad majanduse jaoks oluliseks peetavatele ettevõtetele võimaluse töötajate säilitamiseks, võimaldades ettevõtetel reserveerida kuni 50 protsenti oma meessoost töötajatest, kes on muidu kõlblikud sõjaväeliseks värbamiseks.

Kuid seda probleemi tunnetavad ukrainlased omal nahal. Kiievi metroosüsteem teatas, et peagi sõidab ronge vähem, kuna väljaränne ja sõtta värbamine põhjustasid töötajate „olulise puudujäägi”, mis eeldatavasti süveneb, kui armeega liitub rohkem töötajaid. Rindejoone lähedal asuv Ukraina lõunaosa linn Mõkolaiv vähendas bussiliiklust juhtide mobiliseerimise tõttu, ütles linnapea Oleksandr Sienkevitš avalik-õiguslikule ringhäälingule Suspilne.

Mitme Kiievi söögikoha kaasomaniku Ilarion Sauki jaoks on personali küsimus tõusnud väljakutsete edetabeli tippu. Eelkõige on töötajate puudus sellistel töödel nagu toiduvalmistamine ja koristamine, millest paljud olid riigist põgenenud naiste käes.

Teine on sõtta värbamine, mis on vähendanud personali umbes kümnendiku võrra. Paljud mehed ei taha kodust kaugel töötada, et mitte sattuda sõjaväe värbamispatrullide tähelepanu alla, ütles ta. „Vahel peavad omanikud ise nõusid pesema,” ütles Sauk intervjuus.

Kiievis asuva värbamisagentuuri Resorcer projektide juht Julia Kuzenkova ütles, et ettevõtted palkavad üha enam meessoost töötajaid alltöövõtjate või lepingulistena, kuna paljud mehed ei soovi täita nõuet uuendada oma isikuandmeid, mida värbamisbürood saaksid kasutada.

Ta ütles, et paljud palkavad naisi ka töökohtadele, kus varem töötasid valdavalt mehed nagu kaevandus, üliõpilaste toomine või välistöötajate palkamine, sealhulgas Türgist pärit sisserändajad.

„Ettevõtted keskenduvad kas juba olemasoleva personali koolitamisele ja arendamisele või üliõpilaste palkamisele,” ütles Kuzenkova intervjuus. „Nad ehitavad oma personali reservi.”

Metinvesti esindaja Petruk ütles, et puudujäägil võib olla doominoefekt koos maksubaasi vähenemisega, mis lõppkokkuvõttes kahjustab sõjalisi eesmärke. Ettevõtted võivad olla sunnitud tootmist piirama.

„Kui sõtta värbamine sellises tempos jätkub, oleme sunnitud peatama mõned protsessid või tootmispiirkonnad, kuna füüsiliselt ei jätku töötajaid,” ütles ta.