Ukraina presidendi endine nõunik maalib koleda pildi sõja tulevikust: Ukraina kannatused jätkuvad

Ukraina presidendi endine nõunik Oleksi Arestovõtš maalib videointervjuus koleda pildi sõja tulevikust. Tema sõnul sõda veel niipea ei lõppe, mis tähendab, et Ukraina kannatused jätkuvad.

Küsimusele, kas sõditakse nö viimase meheni vastas Arestovõtš, et siin peab olema delikaatne. Tema sõnul oleks jutt sellest, et me ei saa jätta sõda oma lastele ning kehtestame rahu enda tingimustel arusaadav, kui Ukraina toodaks vähemalt poole sellest, mida tal sõja ajal vaja läheb. Siia hulka kuulub sõjatehnika. Aga riigi puhul, kes ei suuda toota isegi 20 protsenti vajaminevast ja sõltub täielikult teiste riikide heast tahtest, siis on see liiga julge avaldus.

Kust see julgus tuleb, arutleb Arestovõtš ja jätkab: See tuleneb presidendi isikust. See sai alguse tema valimisest, alates sellest, et ta oli koomik. See jätkus kuni sõja alguseni, kus kõik oli veel väga hästi ja jutt oli, et Ukraina on võimeline kõik saavutama ja alistama. Kui aga 2,5 aastat on möödas, olukord on muutunud, aga mingeid korrektiive pole mõtlemises tehtud, siis kas see on hea või halb.

Arestovõtš toob välja, et ka tema pooldab karmi positsiooni ehk võitlust lõpuni. See tähendab lõpuks jõudmist rahvusvaheliste kokkulepeteni, mis asendavad senised Jalta ja Potsdami kokkulepped, mis enam ei tööta ja mille tõttu on lahti kistud kõik vanad haavad, mis on viinud suurima sõjani Euroopas alates 1945. aastast. Selleks on aga vaja omada tugevat positsiooni sellistel kõnelustel. Teiseks peab Ukraina pääsema laua taha.

Esialgne plaan oli saavutada USA, Venemaa, Hiina ja Prantsusmaa vahel kokkulepe vaherahuks 15. juulil, mil algavad Pariisi olümpiamängud. Loodeti, et pärast kuu aega kestnud vaherahu ei soovi keegi uuesti sõjategevust alustada. Selle plaani eesmärk oli sõda ära lõpetada.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski on aga sõja lõpetamise vastu. Zelenski plaan on sõdida niikaua, kuni on võimalik saavutada rahu Ukraina tingimustel. Zelenski ütles, et kompromiss on välistatud, kuna Venemaa alustas Ukraina linnade pommitamist. Arestovõtšil on aga küsimus: millal alustas Venemaa Ukraina linnade pommitamist. See oli kell 5 hommikul 24. veebruaril 2022.

Laias laastus on võimalikud kolm varianti. Esimene on sõja lõpetamine. Sellest rääkis USA välisminister Antony Blinken, kui kohtus oma kolleegidega nädal tagasi Euroopas.

Siis on Zelenski pluss Suurbritannia plaan, britid pooldavad sõja jätkamist misiganes variandis. Sõdime, sõdime, sõdime, sõdime, kuni Venemaa palub rahu.

Kolmas on Arestovõtši enda plaan. Sõjategevuse lõpetamine ja ülemaailmsed läbirääkimised koos kollektiivse julgeoleku süsteemi loomisega Euroopas, kaasates kõik osapooled.

Nüüd on küsimus, kelle plaan on elujõuline. Ukraina häda on selles, et 33 aastat on aetud poliitikat, mis pole elujõuline. Presidendi plaan on väga riskantne. Väga vapper on sõdida lõpuni ilma selleks võimalusi omamata ja sõltudes täielikult teistest riikidest. See on raske, ja mis siis, kui need teised riigid enam ei toeta. Mis siis saab? Millise lõpuni siis sõditakse?

Siis on veel Putini plaan, mis on suruda, suruda, suruda, kuni Ukraina avaldab soovi läbi rääkida, aga selle käigus kõrvaldatakse võimult Zelenski. See tähendab tupikut, kuna Zelenski pole nõus sellega, sellest on korduvalt juttu olnud.

Sellest kõigest tulenevalt on edasine üsna lihtne: sõda jätkub, see kestab vähemalt kuni novembri-veebruarini, kui võib avaneda uus võimaluste aken. Aga kuni selleni Ukraina kannatused jätkuvad.

Varasemast oli näha, et kui läbirääkimised katkesid, hakkas Lääs varustama Ukrainat relvastuse ja muu materiaalse abiga. Praegu on juba tehtud otsused sõja edasise rahastamise kohta.

Loogika on selline, et Putinile tehakse ettepanek, ja kui ta pole sellega nõus, selline asi on juba kordunud 3-4 korda, siis jätkatakse, et anda mõista, et Putin ei suuda oma eesmärke saavutada. Nagu ütles USA president Joe Biden: Me ei saa lasta Ukrainal kaotada.

Seega on järgmine võimaluste aken novembrist veebruarini, see on USA presidendivalimiste ajal. Uus president ilmselt esitab oma nägemuse sõja kohta.

Siis on veel Hiina plaan. See on tegelikkuses Hiina-Prantsuse plaan konflikti külmutamise kohta.

Arestovõtši sõnul pole midagi erilist oodata ka Ukraina-USA leppest, mis kirjutati alla Itaalias G7 riikide tippkohtumise ajal. See ei too midagi uut, kõik jätkub samamoodi nagu on varem olnud.

Siin on video:

Kommentaarid
(Külastatud 1,384 korda, 1 külastust täna)