Sõjaoht suureneb: Vene pommituslennuk sisenes Gotlandi saare ligidal NATO õhuruumi

Rootsi hävituslennukid tõusid õhku pärast seda, kui Vene pommitaja sisenes üleeile reedel, 14. juunil NATO õhuruumi päev enne seda, kui maailma liidrid kogunesid ajaloolisele Ukraina rahukonverentsile.

Vene lennuk SU-24 tungis Rootsi õhuruumi strateegilise Läänemere saare Gotlandi kohal reedel, kolm kuud pärast riigi NATO liikmeks saamist, vahendab Daily Mail.

Rootsi õhujõud hoiatasid esmalt raadio teel Vene pilooti, ​​kuid pommitaja ei muutnud kurssi.

Seejärel tõusid õhku kaks hävitajat JAS-39 Gripen, mis sundisid Vene lennuki ümber pöörama, teatas Rootsi õhuvägi.

Rootsi juhid mõistsid sissetungi hukka, kuna julgeolekuekspertide sõnul võib see viia Venemaa ja NATO vahelise sõjani.

„Selline Venemaa käitumine ei ole vastuvõetav ja näitab austuse puudumist meie territoriaalse terviklikkuse vastu,” ütles Rootsi õhujõudude juht Jonas Wikman.

Bruneli ülikooli endine turvaekspert professor Anthony Glees ütles: „See on tõsiselt ohtlik. Putin ei taha tuumasõda, kuid ta tahab NATO-t ähvardada. Kuid olukord võib kergesti kontrolli alt väljuda.”

„Üks võimalik viga ja NATO vastab samaga,” sõnas ta.

Reedene juhtum oli päev pärast seda, kui G7 liidrid leppisid Itaalias kokku 40 miljardi dollari suuruse laenu andmises Ukrainale kümneks aastaks, mille tagatiseks on intressid, mida lääneriikide valitsused on teeninud ligi 200 miljardi dollarises mahus Venemaa varade külmutamisest pärast Putini tungimist Ukrainasse 2022. aastal.

Laupäeval kogunesid maailma liidrid vähemalt 90 riigist Šveitsi linna Luzerni lähedale, et arutada, kuidas tuua Ukrainasse püsiv rahu.

Nende hulka kuulusid USA asepresident Kamala Harris, Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja Kanada peaminister Justin Trudeau.

Lisaks 40 miljardi dollari suurusele laenule avalikustas Harris veel ühe miljardi dollari suuruse toetuse, et aidata Ukrainal oma elektrijaamu uuesti üles ehitada ja põgenikke toiduga varustada.

Kuid Venemaal ei lubatud konverentsil osaleda ja Hiina ei saatnud oma esindajat, pidades tippkohtumist mõttetuks.

Peking oli öelnud, et selline kogunemine peab Ukraina kõrval hõlmama ka Venemaad.

Eelmisel nädalal teatati, et Zelenski kutsus hiinlasi kohale, kuna riigi toetus Venemaale on tähendanud, et Lääne katsed Putini režiimi isoleerida on ebaõnnestunud.

Ukraina parlamendiliige Oleksandr Merežko ütles: „See on miinus. Näib, et Hiina otsustas piiranguteta toetada oma strateegilist partnerit Venemaad, mitte rahuprotsessi: agressorit, mitte rahu.”

President Zelenski avas konverentsi, öeldes: „Meil on õnnestunud tuua maailma tagasi idee, et ühised jõupingutused võivad peatada sõja ja tuua õiglase rahu.”

Püüdes tippkohtumist ennetada, pakkus Putin reedel rahuplaani, mille kohaselt Ukraina loovutab Venemaale vähemalt viis piirkonda ja loobub NATO-ga liitumise plaanidest.

Kuid president Zelenski lükkas pakkumise laupäeval kindlalt tagasi.

Kommentaarid
(Külastatud 1,212 korda, 1 külastust täna)