Sõja ülevaade: Lääne relvadest pole Ukrainas eriti abi olnud, Vene väed tungivad muudkui edasi

Kui president Joe Biden kogub Prantsusmaa visiidi ajal toetust Ukraina sõjale Venemaa vastu, jõuab rindele sel kevadel kongressi heakskiidetud abipaketist saadud laskemoona ja relvastust piisavates kogustes, et aidata stabiliseerida kaitset, ütlesid sõdurid ja komandörid intervjuudes.

Venemaal on aga endiselt suurtükiväe eelis, mis on olnud Ukraina sõjas võtmetähtsusega, vahendab New York Times.

Leitnant Denõs Jaroslavski, kes oli Ukraina kirdeosas, kui Vene väed tulid eelmisel kuul üle piiri ja ähvardasid tungida Ukraina suuruselt teise linna Harkivi poole, ütles neljapäeval, et Ukraina suurtükiväe meeskonnad saavad nüüd rohkem Vene vägesid tulistada.

Venemaa edasitung on suures osas seiskunud. Kuid Harkivist lõunas Donbassi piirkonnas on Venemaa jätkanud rünnakuid Ukraina positsioonidele.

Kokkuvõttes ei ole rindel olnud sõdurite, sõjaliste aruannete ja sõltumatute seirerühmade koostatud lahinguvälja satelliidikaartide põhjal vaatamata ägedatele ja veristele võitlustele rindejoon üldiselt enam kui kahe nädala jooksul oluliselt muutunud.

Harkivi oblast

Venemaa ründas 10. mail üle piiri Ukraina kirdeossa, tekitades hirmu, et tema väed võivad liikuda Harkivisse või vähemalt linna suurtükiväe ulatusse. Suurtükkide, näiteks haubitsate Harkivile lähemale toomine võimaldaks Vene vägedel linna intensiivsemalt ja tõhusamalt pommitada. Praegu peab Venemaa toetuma pikema lennumaa õhupommidele ja rakettidele, mis on kallimad kui suurtükimürsud.

Kuid selleks, et jõuda suurtükiväe ulatusse, peaks Vene armee tungima uuesti vähemalt sama kaugele kui viimase kolme nädala jooksul.

Venemaa väed tungisid Ukraina komandöride sõnul umbes 10 kilomeetri sügavusele Ukrainasse, enne kui nad takerdusid tugevamini kindlustatud Ukraina positsioonidele. Komandörid ütlesid ka, et Venemaa edasitungi tõrjumiseks on saabunud rohkem Ukraina vägesid ning rindepositsioonidele jõudis rohkem Ameerika laskemoona.

Eelmiseks nädalaks oli Ukraina vägedel piisavalt laskemoona, et hoida Venemaad praegusel positsioonil, ütles leitnant Jaroslavski intervjuus. „Meie suurtükivägi tabab Vene vägede koondumisi,” ütles ta.

Harkivi oblasti sõjaväeadministratsiooni teatel on lahingud kõige ägedamad Vovtšanski tänavatel, mis on Venemaa piirist umbes 6 kilomeetrit lõuna pool asuvas linnas, mis on kahe poole vahel jagatud. Pärast neli nädalat kestnud võitlust on linn mahajäetud ja enamasti hävinud.

Siiski on Ukrainal olnud võimalik säilitada oma sõdurite positsioone linnas, kus nad võitlevad keldritest ja hoonete varemetes, häirides lähedal asuvate Vene vägede logistikat, ütles leitnant Jaroslavski. Eelmisel nädalal toimunud poliitikamuutuse käigus lubasid Bideni valitsus koos poole tosina teise Ukraina lääneliitlasega selliseid rünnakuid, kasutades relvi, mille nad on Ukraina vägedele tarninud.

„Varem olid meie suurtükipatareid kasutatavate mürskude arvu suhtes väga ettevaatlikud ega püüdnud tulistada vaid mõne Vene sõduri pihta,” ütles leitnant Jaroslavski. Ta ütles, et suurtükivägi on taktikat muutnud ja on nüüd taas suunatud väikeste Vene üksuste rünnakutele Ukraina liinidele.

Ukraina rahvuskaardi kolonelleitnant Oleksandr Bukatar, kes võitleb Lõptsi küla lähedal ütles, et teda äratas kolmapäeval kella 7 paiku raadioteade: seitsmest venelasest koosnev üksus jõudis Ukraina kaevikusse ja toimus tulirelvade lahing. Ühes intervjuus kirjeldas ta selliseid lahinguid kui tavalisi. „Meil on kaks või kolm jalaväe rünnakut päevas,” ütles ta.

Kolonel Bukatar ütles, et reageeris harjutatud protseduuriga, rõhutades suurtükiväe laskemoona tähtsust. Ta käskis droonil lennata üle kaeviku ja seejärel andis oma suurtükiväele korralduse tabada piirkonda vahetult Ukraina kaevikute ees, kuhu venelased tungisid. „Me kasutame kõike, mis meil on,” ütles ta suurtükiväe laskemoona kohta.

Donbassi piirkond

Venemaa strateegia avada uus rinne Harkivist põhja pool oli Ukraina ja Lääne sõjaväeanalüütikute sõnul suunatud Ukraina piiratud jõudude välja venitamisele ja kaitse nõrgendamisele lõuna pool, Donbassi tööstus- ja põllumajanduspiirkonnas.

Vene väed on piirkonnas väikeste ja aeglaselt liikuvate, kuid veriste sammudega edasi tunginud.

Pärast Donbassi linna Bahmuti vallutamist aasta tagasi liikus Venemaa umbes 5 kilomeetrit üle lagedate põldude, et jõuda Tšassiv Jari linna idaservani, kuid jäi seejärel niisutuskanali lähedale.

Tšassiv Jari kaitsmist peetakse strateegiliselt oluliseks, sest linn asub kõrgel kohal ja selle kaotamine avaks ukse Venemaa edasisele edasitungile suuremateks lääne- ja põhjapoolseteks rünnakuteks. Viimased Venemaa maapealsed liikumised Tšassiv Jari suunas toimusid lahinguvälja satelliitkaartide järgi eelmisel nädalal.

Välispoliitika uurimisinstituudi Euraasia programmi vanemteadur Rob Lee sõnul oli see tuulevaikus märk sellest, et Vene väed „ei ole Harkivi pealetungi ära kasutanud, kuigi neil õnnestus panna hulk Ukraina vägesid Donbassist ära tõmbama.”

Donbassi lõunaosas on satelliidikaartide järgi olnud viimaste nädalate intensiivseimad lahingud.

Veebruaris Avdijivka linna vallutades murdsid venelased esimesest kaitseliinist läbi ja nad on sellest ajast saadik rajanud oma teed edasi, vallutades küla küla järel. Nad ei ole veel jõudnud teise Ukraina kaitseliini Karlivka küla lähedale.

Ööl vastu neljapäeva tegi Vene armee Ukraina sõdurite sõnul Sokili küla lähedal selles suunas veel ühe väikese edasitungi.

Selles lahingus ründasid venelased Sokili lähedal soomustransportööriga Ukraina tagalaväelasi. Ukraina 47. brigaadi väed üritasid vasturünnakut teha ameeriklaste antud jalaväe lahingumasinaga Bradley, ütles brigaadi seersant, kes palus end kutsuda nimega Sapsan. Kuid Bradley relv ei töötanud ja venelased tulid välja ja ründasid positsiooni.

Sapsani sõnul oli see näide Venemaa taktikast korraldada rünnakuid, et leida nõrkusi. Tavaliselt olid sellised rünnakud sõduritele „üheotsapiletid”, ütles ta. Kuid ta lisas, et rünnak andis venelastele luureandmeid, et valmistuda suuremate jõudude rünnakuteks.

„Nad teevad seda kogu aeg, torgivad meie positsioone ja on valmis soomustransportööri ja personali hävimisega, kes seda teevad,” ütles ta Venemaa kaotustele viidates. Sapsan ütles, et vastupidiselt Harkivi põhjaosas peetavale võitlusele on Venemaa oma Donbassi kampaanias korraldanud ka suuremaid, kuni 500 mehelise pataljoni tugevusega rünnakuid.

„Vaenlane ei lõpeta edasiliikumist ja murrab pidevalt meie positsioone,” ütles Ukraina idaosa sõjaväejuhatuse pressiesindaja kolonel Nazar Vološin.

Venelased liiguvad nüüd kahe keskmise suurusega linna, Pokrovski ja Kurakhove, ning Pokrovski ja Kostiantõnivka linna vahelise maantee poole, mis ühendab Donbassi lõunaosa põhjapoolsete linnadega, ütles ta.

Analüütikud ütlesid, et Lääne abi saabumine muutis Ukrainal oma positsioonide kaitsmise lihtsamaks, kuid pole veel otsustavat mõju avaldanud. „Bideni otsus tegi peamise muudatuse mitte lahinguväljal, vaid kõigi teiste eeskuju järginud riikide seas,” ütles Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi maasõja vanemteadur Ben Barry.

Lee ütles, et Venemaa säilitas olulise isikkoosseisu- ja tulejõueelise ning jääb tõenäoliselt suurema osa aastast pealetungile. „Kuid mingil hetkel,” ütles ta, võib tekkida tankide ja soomukite puudus. „Oleme näinud alates oktoobrist Avdijivka rindel võitlemas tõeliselt märkimisväärsel hulgal tanke ja soomusmasinaid. Ja need kahjumäärad ei ole tõenäoliselt pikas perspektiivis jätkusuutlikud,” sõnas ta.

Kommentaarid
(Külastatud 855 korda, 1 külastust täna)