Endiste Venemaa parlamendisaadikute „variparlament” on kutsunud NATO-t üles toetama mõrvakampaaniat president Putini režiimi tegelaste vastu.
Rohkem kui kuuskümmend kunagi Venemaa riigiduumas töötanud eksiilpoliitikut kohtusid sel nädalal Varssavis, et arutada Kremli kukutamise seitsmepunktilist plaani, vahendab Times.
Võiduplaanina tuntud strateegia hõlmab Lääne poole pöördumisi toetuse saamiseks, sealhulgas üleskutseid sanktsioonide režiimi laiendamiseks ja Ukraina relvaabi suurendamiseks.
Opositsioonirühm Rahvasaadikute Kongress väidab, et režiimimuutus saavutatakse ainult jõuga. Plaan propageerib vägivaldset vastupanu ja kinnitab, et läänel „ei ole enam valik, vaid lihtsalt kohustus” julgustada „revolutsioonilist tegevust” Venemaal, mida NATO juhid on olnud tõrksad toetama.
Ettepanek esitatakse järgmise kuu alguses Washingtonis toimuvale NATO 75. tippkohtumisele. Dokumendis öeldakse: „Kreml on juba vallandanud tohutu verevalamise, mis tapab iga päev sadu venelasi rindel, aga ka arvukalt ukrainlasi, nii sõjaväelasi kui ka tsiviilisikuid.”
„Seetõttu on jõu kasutamine Putini mõrvarite, nende rahastajate ja propagandistide vastu moraalselt õigustatud – [kui] see on kooskõlas sisemiselt tunnustatud sõjapidamise normidega – ja hädavajalik võitmiseks.”
Kongressi asutasid 2022. aasta novembris ellu Putini režiimi vastu olnud parlamendiliikmed. Sellel on väidetavalt 106 liiget, sealhulgas endised parlamendiliikmed ja mitmed anonüümselt osalevad parlamendiliikmed. Rühm on püüdnud positsioneerida end Venemaa lõhenenud opositsiooniliikumise legitiimse näona.
See toimib Ukraina võimude toetatud Venemaa vabaduse leegioni poliitilise tiivana. See on sõjaline jõud, mis koosneb neljast pataljonist Ukraina eest võitlevatest sõduritest, ja Rahvusliku Vabariikliku Armee (NRA), Venemaal tegutseva partisanide varivõrgustikuna.
Kongressil on kirjalik põhiseadus ja see töötab välja uusi seadusi Putini-järgse Venemaa jaoks, mis põhinevad laias laastus sotsiaaldemokraatia põhimõtetel. Esimeste meetmete hulgas on selles välja pakutud sisejulgeolekuteenistuse FSB, KGB järglase lammutamine.
Kongressi vägivalla pooldamine ja liikmete endised seosed Venemaa poliitilise süsteemiga on tekitanud skepsist ja halvakspanu teistes Vene opositsiooniringkondades. Varssavis toimunud neljapäevasel konverentsil ütles endine riigiduuma liige Ilja Ponomarjov, kes on praegu Kongressi täitevkomitees, et Putini kukutamine on ainus viis Ukraina sõja lõpetamiseks. Ta väitis, et NRA võib kutsuda tuhandeid Venemaa partisane relvi haarama.
NRA võttis vastutuse Vene sõjaväeblogija Vladlen Tatarski mõrva eest eelmisel aastal Peterburis ja poliitikafilosoofi Aleksandr Dugini tütre Darja Dugina mõrva eest, kes hukkus 2022. aastal Moskva lähedal auto plahvatuses.
Kumbagi väidet ei ole kontrollitud ja kahtlusi äratanud NRA ei ole esitanud tõendeid. Vene kommentaatorid süüdistasid rünnakutes Ukrainat, mida riik eitab.
Ponomarjov, kes nimetab end NRA poliitiliseks koordinaatoriks, ütles, et poolsõjaväeline rühmitus tegi tihedat koostööd Ukraina luureteenistustega Venemaal toimuvatel operatsioonidel, sealhulgas droonirünnakutel naftabaasidele ja raudteeliinide saboteerimisel.
Ta ütles, et lääs on seni vastanud rühmituse tegevusele „väga negatiivselt” ja keeldunud toetamast mis tahes rünnakuid Venemaa pinnal. 48-aastane Ponomarjov ütles: „Meil on range keeld kasutada Venemaal operatsioonidel mis tahes lääne tehnikat. See on otsene keeld.”
„Isegi kui lääne varustust pole kaasatud, on USA näiteks heidutanud ukrainlasi meid aitamast mis tahes operatsioonil, mis hõlmab mis tahes rünnakut režiimi juhtide vastu,” ütles ta.
„See, mida me taotleme, on piirangute kaotamine rünnakute suhtes Venemaal ning lubada Ukraina sõjaväe juhtkonnal otsustada prioriteetide üle,” sõnas ta.
Venemaa parlamendi vasakpoolne liige Ponomarjov oli ainus saadik, kes hääletas 2014. aastal Krimmi annekteerimise vastu. Kreml keelas tal Ameerikast Venemaale naasta, mistõttu ta kolis 2016. aastal Ukrainasse ja sai 2019. aastal kodakondsuse.
Tema toetus režiimivastasele vägivallale seab ta vastuollu teiste opositsiooniliidritega, sealhulgas Mihhail Hodorkovski ja surnud Aleksei Navalnõiga. Ponomarjov tunnistas Navalnõi „kangelaseks”, kuid nad polnud liitlased.
Ponomarjov seadis kahtluse alla Navalnõi sobivuse presidendi rolli, poliitvang aga kritiseeris Ponomarjovi rolli Venemaa 2012. aasta internetipiirangu seaduseelnõu esitamisel.
Eitades terroristlikke meetodeid ja igasugust vägivalda tsiviilisikute vastu, väitis Ponomarjov, et rünnakud võimu lähedal asuvate inimeste vastu nõrgendaksid eliidi lojaalsust Putinile.
„Pean võitlejateks kõiki sõjamasinaga seotud inimesi – sõda korraldavaid või rahastavaid riigiametnikke, relvi tootvaid ärimehi, propagandasõja õhutajaid, aga ka sõjaväelasi või julgeolekutöötajaid,” ütles ta. „Ja nad on seaduslikud sihtmärgid nii Ukraina sõjaväe kui ka Venemaa vastupanuvõitlejate jaoks.”
