USA professor: Ukrainas on hukkunud 500 000 inimest täiesti mõttetult

USA majandusprofessor Jeffrey Sachs, kes aitas pärast NLiidu lagunemist endistel nõukogude vabariikidel turumajandust üles ehitada, muretseb nüüd sõja pärast Euroopas, mida ta peab USA initsieerituks, et Venemaad alla suruda.

Professori sõnul on Ukrainas hukkunud 500 000 inimest täiesti mõttetult. Sachs ütles, et põhjus on selles, et USA juhtkonda ei huvita, kui palju ukrainlasi on sõjas surma saanud. Mõned on seda välja öelnud, nagu Mitt Romney, kes ütles, et see on väga hea tehing, kuna ühtegi USA sõdurit pole surma saanud.

Samas pole see suur arv võrreldes miljonite inimestega, kes on USA sõdades surma saanud, ütles Sachs. Tema sõnul on praegu olukord seline, kus USA võimud ütlevad, et Ukraina liitub NATO-ga, samas kui on teada, et Ukraina ei liitu kunagi NATO-ga, kui just ei taheta alustada tuumasõda – aga mõned Sachsi väitel seda tahavad. Näiteks Läti presideent ütles, et Venemaa tuleb hävitada. Samas pole USA president Joe Biden helistanud Vene presidendile Vladimir Putinile.

Sachs ütles, et olukord on selliseks kujunenud, kuna USA võimud eeldasid, et nad saavutavad oma eesmärgi blufi või suuremate jõudude ja rahanduse abil. Nad tegid lihtsalt panuse, kuid mitte iseenda, vaid teiste inimeste eludega, teiste riikide ja teiste inimeste rahadega. Panus osutus aga tühjaks, sest Putin ütles ei, ja nüüd on kõik plaanid lennanud uperkuuti, rääkis majandusteadlane. Tehti suur viga, aga seda ei taheta tunnistada. Samas on olnud teisigi suuri vigu nagu Vietnam, Iraak ja Afganistan, see pole aga takistanud samu vigu kordamast.

Sachs toob välja, et neil USA sõdadel pole mingit pistmist demokraatia ega väärtustega, vaid tegemist on USA mõjuvõimu laiendamise ja sõjatööstuse arendamisega. USA pommitas Belgradi 1999. aastal 78 päeva mitte selleks, et päästa Kosovo moslemeid, vaid selleks, et päästa pärast Külma sõja lõppu USA sõjatööstuskompleks.

Sellega seoses tapeti palju inimesi, aga USA ajalugu on olnud pidevate sõdade ajalugu ja see on üks osa sellest.

Pärast Serbia lõhestamist loodi Kosovosse suurim NATO baas Ida-Euroopas. Balkanist sai USA jaoks uus strateegiline tugipunkt, et oma mõjuvõimu laiendada.

Sachs ütles, et USA oli lubanud algul NSV Liidu presidendile Mihhail Gorbatšovile ja hiljem Venemaa presidendile Boriss Jeltsinile, et NATO ei laiene. Sachs ütles, et venelastel oli tõsi taga, sest ta ise tegutses sel ajal seal ja venelased olid siiralt huvitatud koostööst ja headest suhetest USA ja Euroopaga. Ent Venemaad peteti, nagu rääkis Putin 2007. aastal Müncheni rahukonverentsil. Putin ütles, et Lääs isegi ei tunnista seda, et nad petsid Venemaad, kuigi kõik oli kirja pandud. USA välisminister James Baker vandus, et NATO ei liigu tolligi ida poole. Seda väidet korrati mitmel korral. Saksa välisminister Hans-Dietrich Genscher rääkis sama juttu. Sakslased tahtsid ühineda, sellega seoses lubati, et NATO ei laiene.

Sachs ütles, et neid asju praegu enam ei mäletata ja ei tohigi mäletada, sest ametlikult oli Venemaa sissetung Ukrainasse „provotseerimata”.

Putin palus, et NATO-t ei laiendataks Ukrainasse, kuna sel on 1200 km piir Venemaaga. Sachsi väitel ütles ka Euroopa juhid USA-le, et ärge mõelge Ukraina peale, peatage see. Isegi praegu CIA juht William Burns kirjutas 2008. aastal, et Ukraina on tõesti punane joon, seda ei tohi teha. See ei puuduta ainult Putinit, vaid tervet Venemaa poliitilist eliiti.

See oleks Sachsi sõnul sama, kui Mehhiko otsustaks Hiina sõjaväebaasid tuua Rio Grande jõe äärde – USA jaoks oleks see mõeldamatu. See on Sachsi sõnul täiesti mõeldamatu ja ohtlik, aga USA ajas seda asja Venemaaga seoses edasi. George W. Bush ütles, et NATO laieneb Ukrainasse.

Eurooplased olid sellest šokeeritud. Siis aga tuli NATO tippkohtumine Bucarestis 2008. aastal ja Saksa ning Prantsuse juhid ütlesid, et seda ei tohi teha, kuna NATO-t ei tohi laiendada Venemaa piirideni. Bush aga pressis edasi, kuna NATO on olemuselt USA liit ning tehti otsus, et Ukraina liitub NATO-ga. Öeldi küll, et kohe ei anta kaasa detailsemat liitumisplaani, aga Ukrainast saab NATO liige.

Putin, kes oli siis veel USA partner NATO-s ütles, et ärge tehke seda. Aga USA-s seda keegi ei kuulanud, kuna USA arvab, et on maailma liider ja võib kõike teha. See on USA välispoliitika alus: USA võib kõike teha, kuigi see on kaasa toonud rekordilise riigivõla ja tapab palju inimesi üle terve maailma. Lisaks öeldi, et ka Gruusiast saab NATO liige. See oli plaan, mis oli juba varem paika pandud.

Ent asi läks natuke untsu, sest ukrainlased ise ei tahtnud NATO-ga liitumist, avalik arvamus oli sellele vastu. Inimesed arvasid, et nad on turvalisemad neutraalselt ida ja lääne vahel. President Viktor Janukovitš ütles, et Ukraina tahab olla neutraalne. Siis mõtles USA, kuidas Janukovitšist lahti saada. USA senaatorid läksid Kiievisse meelt avaldama. Sachs toob paralleeli USA-ga, kus sama oleks, kui Hiina esindajad tuleksid Kapitooliumi juurde meelt avaldama. USA-l õnnestus korraldada Ukrainas riigipööre ja Janukovitšist lahti saada 2014. aasta veebruaris. Ja siis algaski sõda. Sõda ei alanud 2022. aastal, vaid 2014. aastal. Selle põhjuseks oli vägivaldne riigipööre, millega kukutati valitud president, kes soovis neutraalsust. Pärast seda tunnistas USA koheselt uut valitsust.

Putin lähtus soovist mitte lasta võtta NATO-l ära oma mereväebaasi ja mereväelaevastikku Krimmis. Krimm ja Sevastoopol on olnud Venemaa baas alates 1783. aastast. Putin ütles, et NATO ei saa seda omale. Krimmis korraldati referendum ja liideti Venemaaga. Samuti algas sõda Ukraina idapoolsetes Donbassi oblastites.

Sõda algas juba 2014. aastal, seetõttu on eksitav rääkida 2022. aastal „provotseerimata” sõjast, ütles Sachs.

Pärast seda sõlmiti kaks lepingut Minsk-1 ja Minsk-2, milles sooviti rahu ja venekeelse elanikkonna õigustega arvestamist. USA aga ütles ukrainlastele, et nad ei järgiks seda lepingut, kuna Ukraina on kavas võtta NATO-sse. Hiljem tunnistas Saksa kantsler Angela Merkel, et need lepingud sõlmiti selleks, et anda Ukrainale aega sõjaliseks tugevnemiseks. Neid lepinguid polnud Merkeli väitel plaanis järgida, kuigi Saksamaa ja Prantsusmaa olid lepingute garandid. Ukrainas ehitati üles Euroopa suurim armee, seda põhiliselt USA toetusel.

Pärast seda, kui Venemaa selle välja tõi, öeldi 2022. aasta jaanuaris, et NATO laienemine on ainult NATO ja liituvate riikide asi, see ei puuduta kolmandaid riike ja kolmandatel riikidel ei tohiks olla mingit sõnaõigust kaasa rääkida. See on sama, kui Hiina tooks baasid Mehhikosse USA piiri äärde ja USA ei tohi selles osas midagi öelda.

Sachs toob välja, et USA on aastaid soovinud sõda Euroopas ja Ukraina sõda oli süsteemse tegevuse tulemus, mitte aga „provotseerimata” sissetung.

Sachs tõi välja, et NATO oleks pidanud laiali saatma pärast NLiidu lagunemist, kuna NATO oli loodud NLiidu ohu vastu. Ent NATO jäi alles ja sellest sai USA käepikendus Euroopas. NATO esindab USA mõju Euroopas.

Seda mõju näitab näiteks asjaolu, et kui USA lasi õhku Nord Streami gaasijuhtmed, siis Saksamaa ei tõstnud kisa, kuna sellega lasti õhku terve Saksa majandus, rääkis Sachs. Tema väitel on selline asi väga ohtlik, kuna see toob Euroopale palju kahju ja hävitab Ukraina.

Jeffrey Sachs aitas pärast NLiidu lagunemist üles ehitada turumajandust endistest liiduvabariikides, kaasa arvatud Eestis.

Siin on intervjuu Jeffrey Sachsiga:

Kommentaarid
(Külastatud 62,899 korda, 28 külastust täna)