Üks NATO riik on jäämas koostööst välja, kuna info lekib

20 aastat kaitseliitu NATO kuulunud Slovakkiat ähvardab partnerite salajase info vahetamisest kõrvale jäämine. Põhjuseks eelmisel aastal võimule tulnud valitsuse venemeelne suhtumine ja riigi luure, mis tervikuna kriitikat ei kannata.

Slovakkia lähim partner Tšehhi on juba distantseerunud ja sama näib tegevat kaitseliit NATO. Aprilli lõpus teatas Tšehhi väljaanne Denikn, et anonüümsete ametlike allikate väitel ei jaga mõned Slovakkia läänepoolsed partnerid enam oma Slovakkia kolleegidega tundlikke dokumente ja luureteavet.

Samuti on nädala alguses atentaadi sihtmärgiks olnud praegusel peaministril Robert Ficol olnud kombeks avalikustada partnerite salastatud politsei- ja luureteavet omaenda poliitiliste eesmärkide saavutamiseks. Fico lõtv suuvärk võib saada koostööle saatuslikuks, hindab Washingtonis asuv poliitiline instituut Cepa (Center for European Policy Analysis).

Slovakkia luureteenistusel (SIS) on selle asutamisest saadik olnud küsitav maine, vahendab Cepa ning suhted lääne partneritega pole olnud roosilised ka enne uue valitsuse võimuletulekut.

Luureteenistus sattus 1990ndatel aastatel kohe skandaalide keskele, kui tegutses Kremli-meelse peaministri Vladimír Mečiari juhtimisel.

Tema ajal kahtlustati luureteenistust seotuses tollase presidendi poja röövimisega ja politseinik Róbert Remiáši mõrvas. Mečiari peetakse üheks peamiseks põhjuseks, miks Slovakkia ühines NATO-ga viis aastat hiljem kui tema naabrid Poola, Ungari ja Tšehhi.

SIS-i praegune juht Pavol Gašpar oma usaldusega just ei hiilga. Cepa andmetel pole tema CV kõnealusele ametikohale tegelikult piisav. Luureboss on varem ähvardanud ka prokuröri tappa ning tema varanduse seletamatu päritolu on kahtlusi äratanud.

Algselt oleks peaminister Fico tahtnud panna teenistus juhtima Pavoli isa, kuid jäi kindlaks pojale. Isa Tibor Gašpar on endine politseiülem ja praegune parlamendi liige, kes juhib julgeoleku- ja kaitsekomisjoni ning teostab järelevalvet oma poja juhitud luureteenistuse tegevuse üle.

Küsitava mainega Tibor Gašpar on pärast septembris toimunud valimisi läbi surunud seaduse, mis lühendab avaliku sektori korruptsioonijuhtumite aegumistähtaega ja karistusi. Samal ajal süüdistatakse kahte luureteenistuse endist juhti korruptsioonis ja kahtlustatakse katses sekkuda kõrgetasemelistesse politseiuurimistesse.

Koos oligarh Norbert Bödöri ja maksukuritegude uurimise endise juhi Ľudovít Makóga süüdistatakse praegu ka Tibor Gašparit ennast muu hulgas konfidentsiaalse teabe avalikustamisele kaasaaitamises. Bödöri süüdistatakse ka altkäemaksu andmises.

Lisaks kaitsekomisjoni juhtkonnale on oma valdkonna infot avaldanud kaitseminister Robert Kaliňák ise. Tal puudub NATO kõrge julgeolekukontrolli sertifikaat, mida on vaja, kui inimene soovib osaleda kaitseliidu tegevuses, mis käsitleb salastatud teavet.

Lisaks vahistati minister 2022. aastal kahtlustatuna koos peaminister Ficoga kuritegeliku grupeeringu asutamises ning teda on seostatud erinevate korruptsioonisüüdistustega. Hiljem süüdistused tühistati.

Väike ringkond töötab valitsuses tõhusalt, kuna Fico peanõunik on Erik Kaliňák, Kaliňáki vennapoeg. Noorem Kaliňák teatas aprilli alguses, et suunab ajakirjanike isiklike pangakontodega seotud uurimises luurebossi Pavol Gašparit. Peaministri nõunik nimetas oma teates luureülemat Pál Gašparit, vihjates nende kahe tihedale suhtele.

Slovakkia meedia andmetel on uurimine vastus muu hulgas Tšehhi luureteenistuse tõstatatud kahtlustele, et Erik Kaliňák saab venelastelt raha. Väidetavalt on mees esinenud intervjuudes venemeelsele Euroopa Hääle veebisaidile, kuid eitab veebisaidilt raha saamist.

SISi toimimist jälgiva erikomisjoni juht Mária Kolikova kritiseeris hiljuti asja. Tema sõnul on Kaliňák õigusriigist ja demokraatiast valesti aru saanud ning tal ei ole nõuniku ega saadikuna õigust sellist uurimist nõuda. Kaliňák võttis hiljem tagasi oma nõudmise uurida ajakirjanike kontosid.

Slovakkia ajakirjanik David Tvrdon kirjutas märtsis, et Fico valitsuse tegevus on surunud sõltumatuid ajakirjanikke veelgi enam nurka ning vaba meedia seisukohalt ei paista olukord kuigi hea.

Slovakkias on uurimine põhjustanud rahutusi eelkõige seetõttu, et viimane ajakirjanike survestamine viis riigi valitsusega seotud korruptsiooni uurinud uuriva ajakirjaniku Ján Kuciaki ja tema kihlatu Martina Kušnírová mõrvamiseni 2018. aastal. Vägivallaakt, mis tunnistati palgamõrvaks põhjustas Slovakkias tohutuid proteste, mis viisid politseidirektor Tibor Gašpari, tollase siseministri Robert Kaliňáki ja peaminister Fico tagasiastumiseni.

Ajakirjaniku mõrvas on väidetavalt oma osa Fico pidevatel rünnakutel ajakirjanike vastu. See pole peaministri keelt ohjeldanud. Enne mullu septembris toimunud valimisi avaldas peaministri partei Smer sotsiaalmeedias arvukalt ajakirjanike vastu suunatud sõnumeid ning Fico ise nimetas ajakirjanikke korduvalt „organiseeritud kuritegelikuks grupeeringuks, mille eesmärk on hävitada Slovakkia riik”, kutsudes Slovakkia politseid ajakirjanikke üle uurima.

Segane olukord Slovakkia luures ei piirdu ainult luureteenistusega, vaid ka praegust salastatud teabe saladuse hoidmise eest vastutava riikliku julgeolekuagentuuri (NBÚ) juhti süüdistatakse ametiseisundi kuritarvitamises.

Tema ja kaks süüdistatavat endist luureteenistuse juhti on tihedates suhetes SISi endise vastuluuredirektori ja ärimees Peter Koščiga. Koščil on rahvusvaheline vahistamismäärus ja arvatakse, et see on aastaid mõjutanud Slovakkia luureoperatsioone ja teenistuste töötajate määramisi.

Ka sõjaväeluure on skandaali keskmes, sest selle kahte endist ülemat süüdistatakse hangetega seotud rikkumistes.

Küll aga märgib Cepa, et sõjaväeluurel õnnestus eelmise valitsuse ajal spioonide jälile jõuda. Näiteks Slovakkia riikliku sõjaväeakadeemia endine prorektor Pavel Bučk on saanud süüdistuse pikaajalises spionaažis Venemaa sõjaväeluureagentuuri GRU heaks. NATO, Ukraina ja Slovakkia kaitseväe kohta infot kogunud spioonide juhtumiga on seotud kokku neli kahtlusalust, kellest kaks vahistati 2022. aastal. Lisaks saadeti riigist välja kolm Venemaa saatkonna töötajat.

Sõjaväeluure jälitas ka Vene saatkonnaametnikku, kes üritas spiooniks värvata sõjaliste sidemetega Slovakkia kirjanikku.

Kommentaarid
(Külastatud 1,454 korda, 1 külastust täna)