Soome jõukaim omavalitsus taotleb surnud elaniku üle 500 000 euro suurust pärandit

Tänavusel, 2024. aastal kulusid kärpima pidanud Kauniaineni linn taotleb oma eelmisel aastal surnud elaniku suurt pärandit. Kauniaineni linnavolikogu otsustas eelmisel nädalal taotleda pärandit riigilt. Võimalus tuli ootamatult, sest elanikul polnud pärijaid ega testamenti.

Kauniaineni linna jurist Lena Filipsson-Korento ütles Iltalehtile, et päranduse suurus on hinnanguliselt 585 000 eurot, kuid on aktsiaid, mille väärtus võib olla muutunud alates pärandvara nimekirja koostamisest.

Jah, see on lähemal 600 000-le kui 500 000 eurole. Mõned aktsiatähed on sees. Vara on üles kirjutatud 30. novembril, ütles Filipsson-Korento.

Ta lisas aga, et kinnisvaraga tegemist ei ole. Eraldi tuleks hinnata ka võimalike kinnistute väärtust.

Möödunud nädalal otsustas linnavalitsus taotletava pärandiraha eraldada hoolekandetööle ning lugemise ja rattasõidu edendamiseks. Filipsson-Korenno sõnul võiks näiteks rahaga palgata hoolekandetöötaja.

Ta ütles, et linn vaatab veel raha kasutamise üle, sest pärast linnavalitsuse otsust on tekkinud mõte kasutada olemasolevat raha linnaraamatukogu hoone renoveerimiseks. Raamatukogu hoone valmis 1985. aastal.

Võimalik, et seda arutatakse uuesti linnavalitsuse viimasel istungil mais. Raha kasutatakse meelsasti sellisel lisaeesmärgil, milleks meil tavaliselt võimalust pole, ütles ta.

Kui linnavalitsus on kasutuse paika pannud, esitatakse taotlus pärandit haldavale riigikassale. Taotlus esitatakse enne aasta möödumist elaniku surmast. Kõnealune elanik suri eelmise aasta juuli lõpus.

Hea oleks taotlus esitada juuni paiku. Siis kukub üheaastane tähtaeg. Kui taotlust selleks ajaks ei esitata, võib riigikassa otsustada teisiti, ütles Filipsson-Korento.

Surnud elaniku vara on nüüdseks üle antud riigile. Pärijateta surnud isiku koduomavalitsusel on aga seaduse järgi õigus taotleda pärandit vara eest hoolitsevalt riigikassalt.

Vastavalt riigikassa juhendile peab pärandit taotlev omavalitsus deklareerima taotletavale varale hoolekande, tervishoiu, hariduse, kasvatus- või kultuuri-, noorte-, raamatukogu- või sporditeenustega seotud kasutusotstarbe. Varade üleandmine omavalitsusele ei põhine aga vajaduste hindamisel, st omavalitsus ei pea raha kasutamise eesmärki detailselt põhjendama.

Kauniaineni taotletava pärandi väärtus jääb endiselt alla riigi seatud 750 000 euro. Kui pärand ületab selle piiri, tuleb esmalt teha otsus selle kasutamise kohta valitsuses.

Soome jõukaimaks omavalitsuseks peetav Kauniaineni linn pidi tänavu kulusid kärpima. Sügisel leiti, et Kauniaineni majandusseis nõrgeneb 2024. aastal oluliselt ning tulemuseks ennustati suurt miinust. Seetõttu alustas linn ettevalmistusi kärbeteks ja mitmeaastane majanduse tasakaalustamise programm kinnitati linnavolikogus vahetult enne jõule.

Kauniaineni kärpenimekiri tähendas probleeme eelkõige lastega peredele, sest kärped tabasid nii koole kui ka lasteaedu. Kokkuhoidu otsitakse nüüd muuhulgas põhikooli klasside arvu suurendamise ja lasteaedade tsentraliseerimisega, samuti koduhoolduse toetuse vähendamisega. Püsivate kärbete nimekirjas on ka kokkuhoid põhikoolide ja keskkoolide tarvikute arvelt.

Kauniainen plaanib ka loobuda paljudest linnale kuuluvatest hoonetest. Nende hulka kuuluvad muuhulgas lasteaiahooned, rahvaülikooli ruumid ja jäähall. Kärbitakse ka kultuuri kulusid ja näiteks tänavate puhastuselt.

Veidi üle 10 000 elanikuga Kauniainen on elanike sissetulekute põhjal olnud Soome jõukaim omavalitsus. Näiteks 2018. aastal teatas Soome statistikakeskus, et kõiki Soome omavalitsusi arvesse võttes on Kauniaineni elamupiirkonnad riigi suurima sissetulekuga. Kauniainen on ka olnud Soome omavalitsustest madalaima tulumaksumääraga.

Kauniaineni kokkuhoiu vajaduseni on viinud muu hulgas üldine hinnatõus ja maksulaekumiste vähenemine. Linn teatas paar aastat tagasi, et piirab rahvaarvu kasvu. Eesmärk on, et 2040. aastal oleks linnas maksimaalselt 12 000 elanikku.

Kommentaarid
(Külastatud 2,805 korda, 1 külastust täna)