Venemaa edestab rahvusvahelistel turgudel suurtükimoona hankimisel Lääne pealinnu, teatas Tšehhi valitsus, hoiatades, et maksete hilinemine relvafirmadele võib viia selleni, et Kiievi asemel saadetakse miljonid mürsud Moskvasse.

Praha koordineerib paljude lääneliitlaste nimel laskemoona ostmist NATO-väliste riikide relvaettevõtetelt, kuid on hädas konkureerimisega Moskvaga, mis on tõestanud, et suudab tootjatele kiiremini raha saata, vahendab Financial Times.

„Mõned riigid varustavad [Ukrainat] samadest varudest, millest venelased [ostavad],” ütles Praha Ukraina ülesehitamise saadik Tomáš Kopečný neljapäeval ajakirjanikele. „Kui sul on raha, et teha ettemaks kiiremini kui venelastel, siis lähevad tooted Ukrainale. Kui sul pole arvel raha, siis läheb see venelastele.”

Tšehhi hoiatus tuleneb sellest, et selle relvatootja Czechoslovak Group, Kesk-Euroopa suurim laskemoona tarnija hoiatas, et hinnatõus ja kehv kvaliteet tähendavad, et mürske ei saa nii kiiresti Ukraina lahinguväljale saata kui plaanitud.

CSG omanik ja juhataja Michal Strnad ütles Financial Timesile, et umbes 50 protsenti tema ettevõtte poolt Tšehhi valitsuse nimel sellistes kohtades nagu Aafrikas ja Aasias soetatud mürskudest ei olnud piisavalt head, et neid Ukrainasse saata. Mõne mürsu puhul on CSG sunnitud lisama oma toodangust puuduvad komponendid.

„Igal nädalal hind tõuseb ja komponentidega on suuri probleeme,” ütles Strnad oma ettevõtte Praha kontoris antud intervjuus. „See pole kerge töö.”

Siiski rõhutas ta, et Tšehhi algatus püsib õigel teel ja et CSG on võtnud kohustuse tarnida talle määratud osa.

Ukraina sõda on tõstnud hindu nende piiratud arvu mürskude eest, mida saab osta väljaspool NATO riike ajal, mil Euroopas pole laskemoona ega tootmisvõimsust.

„Tootmisvõimsus on olemas. Kuid see pole Euroopas,” ütles Kopečný. „Seal on miljonid mürsud, mille pärast me konkureerime [Venemaaga]… Ainus, mida selleks vajame, on vastavad rahalised vahendid.”

Strnad ütles, et Euroopa laskemoona tootjate tellimusraamatud on olenevalt mürskude tüübist kuni järgmiseks kaheksaks aastaks täis, kuigi „me kõik suurendame võimsusi”.

Isegi ebatõenäolise stsenaariumi korral, et Ukraina sõda just praegu lõppeb, „on meie ees tohutu töö NATO riikide strateegiliste varude täiendamiseks”, ütles ta.

Euroopa Liidu liidrid Hollandist, Taanist, Lätist ja Poolast koos Ukraina peaminister Denõs Šmõhaliga osalesid teisipäeval Prahas õhtusöögil, mille korraldas Tšehhi peaminister Petr Fiala, et arutada Ukraina relvapuudust, mis halvab Ukraina jõupingutusi Venemaaga võitlemisel.

Fiala ütles, et 15 EL-i ja NATO riiki on seni panustanud 1,6 miljardi euroga Tšehhi algatusse, mis kuulutati välja veebruaris ja mille eesmärk on anda Ukrainale 1,5 miljonit suurtükimürsku. Esimene partii – kümned tuhanded 155 mm kaliibriga mürsud tarnitakse järgmisel kuul Ukrainasse, ütles Fiala.

Tšehhi valitsus on palunud CSG-l ja teistel väiksematel Tšehhi kaitseettevõtetel tegutseda vahendajatena ja hankida mürsud riikidest väljaspool EL-i.

Strnad ütles, et peab Kiievi võimudega eraldi läbirääkimisi, et alustada Ukrainasse rajatiste ehitamist, mis võiks muuta CSG esimeseks EL-i kaitseettevõtteks, mis toodab Ukrainas suurekaliibrilisi mürskusid.

Plaanide raames ehitab CSG Ukrainasse tehase, veoautode koosteliini ja hoolduskeskuse Kiievisse tarnitud relvade käitlemiseks. CSG kulutab „mõnisada miljonit eurot” oma kolme Ukraina tootmisprojekti käivitamiseks ja loodab Kiieviga kokkuleppele jõuda sel aastal.

Ukraina on hädas Vene vägede lahinguväljal ohjeldamisega peamiselt sõdurite ja laskemoona nappuse tõttu. Strnad ütles, et hoiatas poliitikakujundajaid kaks aastat tagasi, et juurdepääs suurtükimürskudele võib määrata sõja tulemuse, kuid seda keegi ei kuulanud.

„Nad ei uskunud, et võib toimuda sõda, kus suurtükivägi mängib peamist rolli. Kõik mõtlesid droonidele, tehisintellektile ja uutele trendidele,” rääkis ta.

Šmõhal rõhutas teisipäeval mitte ainult vajadust värske suurtükiväe laskemoona järele, mis jõuaks võimalikult kiiresti Ukraina rindejoonele, vaid ka seda, et NATO liitlased vastaksid Kiievi palvele hankida seitse täiendavat Patrioti õhutõrjesüsteemi ja rohkem hävitajaid.