Balti peaministrid kohtusid Vilniuses, et arutada piirkonna kaitset

Esmaspäeval, 13. mail kohtusid Leedus Vilniuses Läti, Leedu ja Eesti peaministrid, et arutada regionaalset julgeolekut.

Peaministrid arutasid täielikku lahtiühendamist Venemaa energiasüsteemist, regionaalse ühenduvuse tugevdamist, Rail Baltica projekti edenemist, Ukraina toetamist, Venemaa-vastaseid sanktsioone ja Euroopa Liidu laienemist, vahendab lsm.lv.

Leedu peaminister Ingrida Šimonytė ütles pärast kohtumist pressikonverentsil, et üks olulisemaid strateegilisi küsimusi on Euroopa Liidu tulevane laienemine. Kakskümmend aastat Eesti, Läti ja Leedu osalemist on edulugu.

„Me ei pea mitte ainult oma edu üle uhkust tundma, vaid ka kaitsma ELi aluseks olevaid põhiväärtusi ja tegema kõik endast oleneva, et seda eduvaldkonda laiendada. Seetõttu alustame reaalseid läbirääkimisi ELi liikmesuse üle Ukraina ja Moldovaga võimalikult kiiresti, aasta keskpaigaks,” ütles Šimonytė.

„Leedul ja Eestil on Läti inimeste südames eriline koht. Toetame üksteist ja oleme solidaarsed, sest jagame ajalugu ja väärtusi. Me kaitseme ja hoiame oma väärtusi, seega on meil ka ühised julgeolekuhuvid,” ütles Läti valitsusjuht Evika Siliņa.

„Balti riikide välispiirid on ühtlasi NATO ja ELi piirid, seetõttu on Läti, Leedu ja Eesti heidutus- ja kaitsevõime tugevdamine kogu alliansi ja ELi jaoks hädavajalik. Läti jätkab investeerimist nii meie piiride tugevdamisse kui ka võitlusvõimesse,” ütles Siliņa.

Turvalisust silmas pidades on Balti riigid järk-järgult lahti ühendumas Venemaa energiasüsteemi võrkudest ning täielik ühendus Lääne-Euroopa taristuga on kavas ellu viia 2025. aastal. Samal ajal ei edene Rail Baltica raudteeühendus nii hästi.

„Täiendav aspekt, mida varem ei osatud ennustada, on sõjaline mobiilsus. Me ei mõelnud sellele, kui Rail Baltica tuli. See oli algul täiesti tsiviilprojekt. Nii et praegu on muidugi põhiprobleem eelarve, aga edasise rahastamise arutamiseks peame mõistma projekti valmisolekut ja ajastust,” ütles Šimonytė.

„Piiriüleste ühenduste arendamine meie piirkonnas on ka Euroopa julgeoleku küsimus,” lisas Eesti peaminister Kaja Kallas. „Meie eesmärk on Rail Baltica projekt valmis saada aastaks 2030. Selle saavutamiseks peame kõik edasi töötama. Eestis alustame sel aastal esimese 74 kilomeetri pikkuse raudteelõigu ehitamist.”

Kommentaarid
(Külastatud 574 korda, 3 külastust täna)