Soome presidendil pole öösel und – põhjus võib olla üllatav

Soome President Alexander Stubb ütles kolmapäeval Brüsselis peetud kõnes, et selles, et tal öösel und ei ole, on süüdi Venemaa ja president Vladimir Putin.

Asi, mis mind öösiti ärkvel hoiab, on see, et Putin ja Venemaa on nii küünilised, et inimelu ei tähenda neile midagi, ütles Stubb.

Stubb ütles, et on mures, et Putinil on „ressursid ja sõjaline võimekus veel kaheks aastaks”, vahendab Iltalehti.

See koos tõsiasjaga, et tal on piiramatud vahendid sõdurite arvu suurendamiseks, teeb mulle muret, ütles Stubb kolmapäeval Brüsselis.

Stubb täpsustas kolmapäeva hilisõhtul oma pressikonverentsil Soome meediale, et ei maga hästi, sest Venemaa algatatud agressioonisõda Ukrainas on „kriitilises seisus”.

Stubbi sõnul on venelaste enesekindlus ja oht kasvanud.

„Kui enesekindlus on segatud ähvardusega ja üsna sageli taktikaliste vigadega, siis riskid suurenevad,” ütles Stubb.

President Stubbi hinnangul on Putinil veel paar kuud aega, et alustada vasturünnakut Ukrainas, enne kui Ukraina tugevneb.

Putini võimaluste aken on tänasest augusti lõpuni või septembri alguseni, hindas Stubb.

President rõhutas Euroopa Sõprade mõttekojas peetud kõnes, et Ukraina võitleb oma olemasolu eest.

Ukrainal pole valikut, aga meil on, ütles Stubb.

Presidendi arvates on Läänel kohustus Ukrainat aidata mitte ainult ukrainlaste pärast, vaid ka seetõttu, et samal ajal kaitstakse kogu Euroopat Venemaa omavoli eest.

Stubbi sõnul rahustab olukorda Ukrainas ja samas ka tema öist und asjaolu, et lääneliitlased on praegu varasemast rohkem valmis Ukrainat aitama.

Stubb rõhutas Brüsselis, et vähemalt „Soome on Ukraina abistamiseks oma kaardid välja käinud”.

Alates 2022. aastast on Soome toetanud Ukrainat kaitsevarustusega kahe miljardi euro eest. Soome on andnud Ukrainale ka humanitaarabi. Soome on praegu SKP suhtes Ukraina toetajatest kuuendal kohal.

Stubb oli lootusrikas, et USA teeb otsuse kauaoodatud 60 miljardi dollari suuruse abipaketi osas Ukrainale.

President Stubb ütles Brüsselis, et Soome toetab Ukraina NATO liikmelisust.

Siiski tuletas Stubb meelde, et Ukraina ei saa NATO liikmeks enne, kui sõda on läbi.

NATO valmistab praegu ette ulatuslikku paketti Ukraina toetuseks. See peaks kuulutatama välja eeloleval suvel Washingtonis toimuval NATO tippkohtumisel.

Kolmapäeval kohtus Stubb Brüsselis ka NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.

President ütles, et NATO peasekretäri eesmärk on luua eeloleva suve Washingtoni tippkohtumiseks terviklik „Ukraina pakett, mis näitab konkreetselt, et Ukraina on NATO osa”.

Kui Washington ei kutsu Ukrainat NATO liikmeks, siis peab (NATO-l) olema usaldusväärne Ukraina pakett, ütles Stubb.

Stoltenbergi algatusel viidaks Ukrainale antava abi koordineerimine, Ukraina armee väljaõpe ja rahastamine rohkem üksikutelt NATO riikidelt alliansile kui institutsioonile.

Stubbi arvates võiks NATO-l olla mõistlik Ukrainale antavat abi rohkem koordineerida, et kõik liikmesriigid näeksid, mida Ukraina heaks tehakse, ja ei oleks tühje lubadusi.

Võimalik, et Ukraina paketis võiks olla 100 miljardi euro suurune NATO fond ja NATO riikide Ukraina jaoks sõlmitud julgeolekulepingute koondamine laiemaks tervikuks.

Stoltenbergi eesmärk on Stubbi sõnul ka leida 32 NATO riigi vahel kompromiss selles, milline saab lõpuks olema Ukraina NATO liikmelisuse tee.

Kommentaarid
(Külastatud 784 korda, 1 külastust täna)