Soome mees peab katastroofiks seda, mis praegu toetustega toimub

Kotka mees Tommi on aasta algusest töötu. See on piinlik viiekümnendates eluaastates mehe jaoks, kes on terve elu töötanud.

Mis on tööpuuduses nii häbiväärset?

Me oleme vist alati programmeeritud mõtlema, millised me peaksime olema ja tegema. Kuidagi lihtsalt nii piinlik on, leiab ta.

Hariduselt on Tommi noorsootöötaja, jäsemete tervendaja ja shiatsu terapeut.

Valitsuse otsus kärpida töötuskindlustuse laste- ja kaitseosa realiseerus aprilli alguses ka Tommi leibkonnas, kus elab alaealine laps.

Hetkel on toetus alla 700 euro ja sellest läheb maha 130-eurone lapseosa, nii et see ajab pankrotti, arvutab Tommi.

Tommi on ise roheliste esindaja Kotka linnavolikogus ja ka kohaliku hoolekandepiirkonna nõukogu liige.

Nende valitsuskärbete põhiidee on hea, et töö tegemist tuleb muuta tulusamaks, aga need vahendid on täiesti jätkusuutmatud, ütleb Tommi.

Tommi on paar aastat töötanud Kotka lapse tugiisikuna. Kohtumiste eest makstakse hüvitist 80 eurot, mis on maksustatav tulu. Sellest hüvitisest tasub mees mõlema poole kulud, näiteks ujula- ja kinopiletid.

Üle kahe aasta oleme kokku saanud umbes kord nädalas, aga nüüd teevad need valitsuse kärped sellise muutuse, et rahapool läheb selles tugipersonali töös tegelikult miinusmärgiks, ohkab Tommi.

Seni on töötu või osalise tööajaga töötaja saanud teenida 300 eurot, ilma et see mõjutaks töötuskindlustuse suurust. Kui 300 euro suurune kaitseosa on ära võetud, vähendab tööstuskindlustust osalise tööajaga või tööampsudena tehtud töö.

Tommi on ka laiemalt mures kärbete mõju pärast abitöötajate tegevusele.

Lisaks minule kehtib see paljude teiste kohta. See ei puuduta ainult lapsi ja noori, vaid ka abitöötajaid ning eakate ja puuetega inimeste tegevusi, kahetseb Tommi.

Näiteks Kymenlaaksos koordineerib abitöötajate tegevust Kymenlaakso hoolekandepiirkond. Praegu on piirkonnas ligi 160 aktiivset tugiisikut ja oma tugiisikut ootab veidi üle 170 toetatava lapse.

Tugiisiku tegevused on mõeldud lastele, kes vajavad turvalist täiskasvanut väljaspool kodu.

Eesmärgiks võib olla näiteks lapse sotsiaalsete suhete toetamine, hobi leidmine, lapsele tähelepanu pakkumine ja usalduslik inimestevaheline suhe, räägib tugiisikute koordinaator Katja Vierre.

Soome valitsuse kärbe 300-eurose kaitseosa suhtes hakkas kehtima 1. aprillist, mistõttu on veel raske hinnata, kuidas see abitöötajate kättesaadavust mõjutab.

Hetkel on suhelnud vaid paar abitöötajat, kes on kaalunud kärpe tõttu tegevuse jätkamist. Paljude jaoks on aga tugiisiku töö ise nii oluline, et vaatamata rahalisele seisule tahetakse tegevust jätkata, ütleb Katja Vierre.

Tommi plaanib vaatamata rahalistele väljakutsetele jätkata tööd tugiisikuna. Rahaliselt poleks seda mõtet jätkata, aga ma ei saa hüljata last, kellega olen kaks aastat kohtunud, nendib ta.

Kommentaarid
(Külastatud 3,532 korda, 2 külastust täna)