Soome asjatundjalt pessimistlik hinnang Ukraina olukorra kohta: kõik trumbid on nüüd venelaste käes

MTV saates „Viiden jälkeen” („Pärast viit”) käinud Soome riigikaitse kõrgkooli sõjakunsti osakonna juht Pasi Hirvonen hindas, et Ukrainas on praegu olukord laskemoona ja isikkoosseisu nappuse tõttu keeruline. Abi on tulemas, kuid selle eesliinile jõudmine võtab aega.

Ukraina relvajõudude ülem Oleksandr Sõrski tunnistas pühapäeval, et Ukraina vägede olukord rindel on halvenenud. Venemaa on jätkanud ägedaid rünnakuid Ukraina idaosas terve nädalavahetuse ja uuesti ka esmaspäeval.

Pasi Hirvoneni sõnul käivad praegu ägedaimad lahingud Donetski oblastis ja seal näiteks Bahmutist läänes ja Avdijivka piirkonnas. Venemaa on suutnud Avdijivka loodeküljel lühikese ajaga mitu kilomeetrit edasi liikuda.

Ukraina on pidanud väed piirkonnast välja viima, ütles Hirvonen.

Hirvonen usub, et Venemaa sihiks on tõenäoliselt uuesti rünnata Ukraina suuruselt teist linna Harkivit. Oma suuruse tõttu on linn Ukraina jaoks väga oluline. Harkiv asub samuti väga lähedal Venemaa piirile.

Ukrainas peetakse võimalikuks, et Venemaa hakkab seal mingil hetkel vasturünnakut tegema. Teisest küljest on Venemaa püüdnud kaugmaarakettidega mõjutada Harkivi ja harkivlaste meeli, ütleb Hirvonen.

Möödunud nädalal otsustas USA pärast kuudepikkust viivitust lõpuks ligi 60 miljardi euro suuruse abipaketi kasuks. Pakett võib aga juba hiljaks jääda, sest Venemaa on nüüd eduseisus.

Ukraina on pikka aega kannatanud laskemoonapuuduse käes ja sõdurid on väsinud, märkis Hirvonen.

Tema sõnul ei ole Ukraina suutnud sõdureid välja vahetada määral, mis oleks olnud vajalik. Hirvonen ütles, et praegu on sõjas initsiatiiv Venemaa käes. Ta püüab ära kasutada oma võimalust, enne kui USA relvaabi rindele jõuab.

Venemaa pressib peale ja püüab vallutada võimalikult palju territooriume Donetski oblasti piirkonnas.

Hirvoneni sõnul on USA sõjalise abi esimesed osad Ukrainasse juba kohale toimetatud Saksamaal ja Poolas asuvatest ladudest.

USA relvajõududel on suurepärane võimekus viia Ukrainasse laskemoona ja relvi, kuid praktikas toimetatakse need Lääne-Ukrainasse ja seejärel tuleb need toimetada rindele läbi Ukraina, peamiselt raudteed pidi.

Relvaabi saatmine võtab seega aega ning Venemaa on püüdnud tarneid pidurdada, rünnates Ukraina logistikat.

Ukraina on öelnud, et vajab eriti pikamaarakette. Hirvoneni sõnul toimetas USA suurtükiväe rakette Ukrainale juba enne viimast paketti. Nende rakettide laskeulatus on 300 kilomeetrit.

Nendega on Ukrainal praktiliselt võimalik mõjutada Venemaa juhtimist, logistilisi ühendusi ja isegi Kertši väina silda mõnel pool, ütles Hirvonen.

Venemaa peab ohuga arvestama ja näiteks juhtpositsioone sagedamini vahetama. Samamoodi tuleb rindel vajaminev varustus ja logistika kaugemale viia, mis aeglustab Venemaa tarneühendusi.

Hirvonen nendib aga, et 300 kilomeetrit pole Ukraina mastaabis kuigi pikk vahemaa. Lisaks on kaugmaarakette saatnud riigid seadnud tingimuseks, et Ukraina ei kasuta neid Venemaa pinnal.

Võib juhtuda, et selles USA paketis on ka kaugmaarakette. Siis kasutataks neid alal, mida Venemaa praegu Ukrainas okupeerib.

Hirvoneni sõnul kasutab Ukraina Venemaa poolel olevate sihtmärkide jaoks droone ja muid oma süsteeme. Ukraina jaoks on oluline tagada Lääne abi jätkumine, mistõttu usub Hirvonen, et täidab ka lääneriikide poolt relvaabile seatud tingimusi.

Oma rünnakutega Venemaa poolel on Ukraina suutnud rünnata Venemaa sissetulekuallikaid ehk nafta ja gaasi eksporti.

Nende ekspordist saab Venemaa praktiliselt sama palju tulu kui enne sõja algust. Ukraina seisukohalt tasub seda rünnata, märkis ta.

Lisaks laskemoona puudusele on Ukrainas juba mitmeid kuid puudus ka sõduritest. Olukord on mõlema osas kriitiline, ütles Hirvonen.

Nädalate ja kuude jooksul olukord relvaabi saabudes tasapisi leeveneb. Samuti muutis Ukraina hiljuti sõtta kutsutavate sõdurite vanuse alampiiri 27. eluaastalt 25. eluaastale sõdurite puuduse tõttu.

Ukraina ei väljasta mobilisatsioonieas ukrainlastele välismaal enam passe ega isikutunnistusi. Kõik need vahendid on kasutusel, et Ukraina saaks oma relvajõududesse inimesi juurde, ütles Hirvonen.

Hirvoneni sõnul vajab Ukraina sadu tuhandeid sõdureid. Eriti kui Ukraina jääb kindlaks oma eesmärkidele taastada 1991. aasta piirid.

Kommentaarid
(Külastatud 1,851 korda, 1 külastust täna)