Venemaa kavatseb Ukraina sõja suve jooksul ära lahendada, usub Soome riigikaitse kõrgkooli asjatundja Pentti Forsström.
Tema sõnul teeb Venemaa kevade jooksul olulise rünnaku, mis muudab sõja käiku ning Ukraina on sunnitud läbi rääkima relvarahu või isegi rahu üle, vahendab Yle.
Põhjendan seda sellega, et Venemaa ei saa üksi külmutatud konflikti tekitada. See [sõda] kulutab neid võrdselt. Sõda on nende jaoks probleem, seda ei saa eitada.
Külmutatud konflikt viitab pikaajalisele madala intensiivsusega sõjale, milleks Ukraina sõda ähvardab kujuneda, kui üks osapooltest ei võida.
Forsström usub, et Venemaa valmistab Ukraina vägesid kurnades pidevalt ette oma rünnakut.
Kui vaadata näiteks sõjaolukorda kirjeldavat Deepstatemap’i kaarti, on näha, et Venemaa teeb pidevalt rünnakuid piki rinnet.
Ukraina on sunnitud rünnakute peatamiseks kasutama oma kahanevaid jõude. Samal ajal testib Venemaa, kus Ukraina kaitse on nõrk.
Teadaolevalt kulub Ukraina isikkoosseis pidevalt, sest reserve on vähe. Kaks aastat sõjas olnud sõdurid hakkavad väsima.
Selline lahingukontaktide säilitamine rindel tähendab, et Ukraina ei saa lasta oma sõduritel üldse puhata. Nad on enam-vähem kogu aeg võitluses kinni. See kulutabki, märgib Forsström.
Ukraina parlament võttis nädala alguses vastu uue mobilisatsiooni seaduse, millega loodetakse tuua rindele rohkem sõdureid. Väljaõpe võtab aga kuid, seega saab lisajõudu kõige varem suve lõpus.
Forsström hindab, et isegi Venemaa praegusest jõust ei piisa massiivseks rünnakuks, vaid selleks on vaja rohkem mehi ning ta usub, et Venemaa teeb kevade jooksul mingisuguse mobilisatsiooni oma sõjalise jõu suurendamiseks.
Forsströmi sõnul on selleks kaks võimalust. Esimene on ajateenijate praeguse kutse ajateenistuse pikendamine või nende värbamine lepingulisteks sõduriteks. Praegune kutse on teenistusest vabastamisel ja peagi lisandub uus.
Teine võimalus on eraldi mobilisatsioon, kus reservväelased kutsutaks teenistusse.
Siin on probleem selles, et uute sõdurite väljaõppeks jääks vähe aega. Tulemuseks oleks palju kaotusi.
Forsströmi sõnul see Venemaa juhtkonda eriti ei liiguta. Kas kaotusi on rohkem või vähem, pole see oluline.
Ukraina on praegu täielikult sõltuv välismaistest relvadest. Nende tarned on talvel ja kevadel oluliselt vähenenud. Näiteks süsteemide Patriot ja Iris-T õhutõrjeraketid on väidetavalt praktiliselt ammendatud.
Saksamaa ja Norra on lubanud tarnida Ukrainale uued õhutõrjesüsteemid, kuid need tarnitakse alles järgmisel või ülejärgmisel aastal.
USA Demokraatliku Partei lubatud suur abipakett on sisepoliitilise nääklemise tõttu Kongressis toppama jäänud.
Venemaa on ammendanud samuti suure osa oma relvastusest, kuid on sujuvalt üle läinud vanemate relvade kasutamisele.
Venemaa laseb Ukraina positsioonidele välja suure hulga tiibade ja lihtsa juhtimissüsteemiga varustatud õhupomme. Need hävitavad pommid lastakse välja kuni 70 kilomeetri kaugusel asuvatelt lennukitelt, st väljaspool lähiõhutõrje haardeulatust.
Veebruaris hävitas Ukraina oma Patrioti rakettidega vähemalt 13 Vene lennukit, mis lendasid liugpommidega. Kuid Patrioti patareisid rünnati seejärel Venemaa Iskander-rakettidega ja need tuli rindelt kaugemale tõmmata, edastab uudistesait The Conversation. Nüüd hakkavad Patrioti raketid otsa saama.
Forsström ütleb, et teda hämmastab Venemaa suur tankide laovaru. Kuigi Ukraina on tuhandete kaupa tanke hävitanud, tundub, et neid jagub.
Yle sõjandusekspert Marko Eklund ütleb, et kui Nõukogude Liit 1990ndate aastate alguses kokku varises, vähendati relvajõude ja Venemaal hoiti tohutul hulgal kasutatud tanke. Vanimad neist olid koguni 1950ndatest aastatest.
Nüüd tuuakse välja renoveeritud ja moderniseeritud tankid. Kuigi nad on vanad, siis nad töötavad.
Pentti Forsström arvab, et Venemaa eesmärk on nõrgestada Ukraina majandust. Seda ta muidugi juba teeb, hävitades pidevalt näiteks Ukraina energiatootmist.
Forsström esitab kevadrünnakuks kaks varianti. Esimene on Harkivi linn, kus on palju sõjatööstust. Venemaa on linna terve kevade ägedalt pommitanud.
Teine võimalus on vallutada Musta mere rannik. See halvaks Ukraina majanduse.
Neid rünnakuid võiks toetada näiteks külgrünnak Kiievi suunas.
Asjatundjate hinnangul vajab Ukraina nüüd kiiresti sõjalist abi.
Marko Eklund juhib aga tähelepanu, et Ukrainale pole veel sugugi löödud. Näiteks Ukraina droonilöögid põhjustavad Venemaale jätkuvalt suuri igapäevaseid personali- ja tehnikakaotusi.
Samuti on Eklundi sõnul selge, et Venemaa ei jäta sõda pooleli. Ta on kuulutanud, et suured osad Ukrainast kuuluvad talle. Seetõttu on Venemaa jaoks alandav väita, et eesmärki ei saavutatud.
Eelkõige ei loobu Venemaa Krimmist kergelt ja eriti mitte vabatahtlikult, rõhutab Eklund.
On ju see juba jäädvustatud isegi 2017. aastal välja antud 200-rublasele rahatähele.
