Sõja ülevaade: Moskva edestab relvade osas Ukraina liitlasi – see määrab sõja saatuse

Ukraina ja tema liitlased on kaotamas võidujooksu, et hankida laskemoona, mida Kiiev vajab Venemaa rünnakute peatamiseks.

Lääne sõjalise abi vool Ukrainasse on rindejoone uudistega kursis olevate liitlasriikide ametnike sõnul dramaatiliselt vähenenud ja mõned Ukraina relvad tulistavad vaid ühe lasu päevas, et säilitada oma kahanevaid varusid, vahendab Bloomberg.

See paneb liitlased rabelema, et säilitada Ukrainale suunatud tarnevoogu, otsides mürske kogu maailmast. Kuid kuna need algatused toimivad aeglaselt, pole selge, kas need annavad lühiajaliselt piisavalt tulemusi, et hoida Ukraina rindejoont stabiilsena.

„Meil pole aega raisata,” ütles Eesti peaminister Kaja Kallas e-kirjas Bloombergile. „Pikaajalised kohustused on olulised, kuid sõjas on ka tõsiasi, et võidab pool, kellel on kõige rohkem laskemoona.”

Anonüümseks jääda soovinud ametnike sõnul tunnevad president Volodõmõr Zelenski liitlased üha enam muret, et venelaste suvine pealetung võib Ukraina kaitsest läbi murda.

Vene väed lasevad nüüd välja seitse korda rohkem mürske kui nende vastased, lisasid nad. See on enam kui kaks korda suurem vahe kui jaanuari lõpus, kui Kiiev hoiatas liitlasi, et lööb kolm ühe vastu.

Puudujääk püsib hoolimata sellest, et lääne liidrid on üha teadlikumad hilinemise hinnast. Nad teavad ühe abialaste aruteludega kursis oleva ametniku sõnul, et kui Venemaa teeb Ukrainas olulisi edusamme, läheb NATO territooriumi kaitsmine kulukamaks.

Seetõttu jahivad Euroopa liitlased laskemoona kaugelt ja laialdaselt pärast kuudepikkust vaidlust selle üle, kas EL-i vahendite kasutamine välismaalt ostude sooritamiseks on vastuvõetav. Ühe algatuse eestvedajaks on Tšehhi Vabariik ja samalaadset ettevõtmist valmistab ette ka Eesti.

Nädala algus andis Ukrainale julgustust, et USA sõjalise abi üle 60 miljardi dollari saab vabastada. Esindajatekoja spiiker Mike Johnson ütles, et soovib, et rahastamine kinnitataks „kohe” – kuigi teised esindajatekoja vabariiklaste juhtkonna liikmed hindasid tema edu tõenäosust mitte rohkem kui 50 protsenti.

Laskemoona nappus ja Venemaa edasitungimise oht kerkivad tõenäoliselt päevakorda, kui NATO välisministrid kogunevad alates kolmapäevast Brüsselisse, et tähistada 75. aasta möödumist alliansi asutamisest – vastusena Nõukogude agressioonile külma sõja ajal.

Zelenski ütles eelmisel neljapäeval Washington Postile, et ilma abita on Kiievi väed sunnitud taanduma ja andma territoriaalvõidu Venemaa presidendile Vladimir Putinile, kes võib seejärel sihikule võtta suuremaid linnu.

„Kui teil on eesliini kaitsmiseks vaja 8000 lasku päevas, kuid teil on näiteks ainult 2000 lasku, peate tegema vähem,” sõnas ta. „Kuidas? Muidugi, taganeda. Tuleb teha rindejoon lühemaks.”

Ukraina väed on seisnud Venemaa pealetungidele vastu, kaevates kaevikuid ja püstitades tõkkeid, et kindlustada 2000 kilomeetri pikkust rindejoont. Nad on viinud sõja ka uuele tasemele, rünnates viimase kuu jooksul lõhkeainega täidetud droonidega enam kui tosinat naftatöötlemistehast Venemaal.

See on kärpinud venelaste kütusetootmist – Zelenski sõnul jätkub see USA rahulolematusest hoolimata. Üks Euroopa ametnik USA-s ütles, et Washingtoni mõju selles küsimuses väheneb iga päevaga, mil USA abi ei realiseeru.

Ometi on kahju mõlemas suunas, kuna Venemaa löögid hävitavad ka Ukraina infrastruktuuri. Sama ametnik ütles, et viimastel nädalatel tekkinud kahju oli tõenäoliselt sõja suurim ja sellel on tõenäoliselt pikaajaline strateegiline mõju, mis suurendab laskemoonapuuduse mõju.

Kaitseministeeriumi hinnangul peaks Venemaa sel aastal tootma või renoveerima umbes 4,5 miljonit mürsku. See on lisaks laskemoonale, mida ta saab Põhja-Koreast ja Iraanist.

Seevastu EL toodab 2024. aastal vaid 1,4 miljonit mürsku ja järgmisel aastal 2 miljonit. USA töötab selle nimel, et 2025. aasta lõpuks toota 1,2 miljonit mürsku, kuid see pingutus sõltub ka sellest, kas parlament kongress võtab abipaketi vastu. Ja Euroopa ettevõtted teevad koostööd Ukraina ettevõtetega, et suurendada kodumaist tootmist, kuid seegi jõupingutus võtab aega, enne kui annab tulemusi.

Lahinguvälja olukorraga kursis olevate ametnike sõnul ei pea Ukraina mürsuvarud ilmtingimata vastama Venemaa omadele, kuna selle kasutatavad kaasaegsed relvasüsteemid on täpsemad kui Venemaa omad, kuid nad peavad siiski suurenema. Üks neist ütles, et isegi Ukraina määra tõstmine kolmele mürsule iga seitsme Venemaa tulistatud mürsu kohta tooks kaasa suuri muutusi.

Kui USA ja Euroopa tootmine sel ja järgmisel aastal kasvab, peaksid Kiievi tarned stabiliseeruma, väidavad Lääne ametnikud. Kuid peamine probleem on selle lõhe ületamine.

Kuna Euroopa ettevõtete tellimusraamatud on järgmiseks aastaks või paariks täidetud, tuli EL-i eesmärk saata Ukrainale märtsiks miljon suurtükimürsku aasta lõpuni edasi lükata. Alates eesmärgi seadmisest rohkem kui 12 kuud tagasi on saadetud vaid pool sellest kogusest.

Sellised riigid nagu Eesti, kes on võtnud kohustuse kulutada Ukraina abistamiseks 0,25% oma SKT-st on kutsunud ka teisi Euroopa riike üles rohkem kulutama ja uurima ühislaenamise võimalust, et turgutada kontinendi kaitsetööstust.

Tšehhi juhitud plaan osta sadu tuhandeid mürske, sealhulgas väljastpoolt EL-i peaks tulemusi andma juunis. Ehkki selleni on veel nädalaid, on lootust, et see annab Ukraina vägedele kindlustunde nüüd rohkem laskemoona kulutada.

Kuid suured riigid nagu Prantsusmaa ja Hispaania ei ole Tšehhi plaanile veel rahalisi lubadusi andnud, hoolimata sellest, et nad on seda suuliselt toetanud. Ja EL-i liikmed arutavad endiselt plaani kasutada külmutatud Venemaa varadest saadavat kasumit relvade ostmiseks.

Nii Euroopa kui ka Brasiilia ametnike sõnul näivad Jaapani ja Ühendkuningriigi vahelised arutelud laskemoona ostmise üle seiskuvat, samal ajal kui Brasiilia lükkas tagasi liitlaste taotlused Kiievile laskemoona tarnida.
„Me teame, et Venemaa sõjatööstus töötab kolmes vahetuses ja Ukraina tarned vähenevad kiiresti,” ütles Eesti peaminister Kallas Bloombergile. „Ilma meie toetuseta võidakse see sõda ka kaotada.”

Kommentaarid
(Külastatud 1,209 korda, 1 külastust täna)