Meedia: Ukraina ja USA on Venemaa ründamise pärast tülli pööranud

USA käskis Ukrainal lõpetada rünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu. Küsimus kerkis päevakorda, kui USA asepresident Kamala Harris kohtus veebruaris Müncheni julgeolekukonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

USA ametnikud usuvad, et rünnakud tõstavad kogu maailmas energiahindu ja panevad Venemaa Ukrainale veelgi jõulisemalt kätte maksma, vahendab Washington Post.

Väidetavalt ärritas Harrise nõudmine Zelenskit ja tema nõunikke, kelle sõnul on droonilöögid Venemaa energiataristule „ainsad helged hetked” kurnamissõjas suurema ja paremini varustatud vastase vastu.

Zelenski ei võtnud Harrise sõnumit toona tõsiselt, kuna polnud kindel, kui hästi see ühtib president Joe Bideni administratsiooni konsensusliku seisukohaga.

Post märgib aga, et USA valitsuse esindajad esitasid pärast Harrise ja Zelenski kohtumist järgnevatel aruteludel samasuguse sõnumi mitu korda.

Näiteks Valge Maja julgeolekunõunik Jake Sullivan tõstatas selle teema märtsis Kiievi visiidi ajal. Teema on korduvalt päevakorda kerkinud ka teistes aruteludes.

Financial Times kirjutas juba märtsis, et USA nõudis Ukrainalt rünnakute lõpetamist Venemaa naftatöötlemistehaste vastu. Väljaande andmetel on see teade edastatud muuhulgas Ukraina julgeolekuteenistusele SBU ja sõjaväeluureteenistusele GUR.

Valge Maja kardab, et Venemaa hakkab kätte maksma, rünnates energiataristut, millest Lääs sõltub. Financial Timesi hinnangul võiks üheks selliseks sihtmärgiks olla Kasahstanist läbi Venemaa kulgev naftajuhe CPC, mida kasutavad muu hulgas ExxonMobil ja Chevron.

Ametlikult kommenteeris Valge Maja julgeolekunõukogu seda teemat märtsis öeldes, et USA „ei julgusta ega võimalda rünnakuid Venemaa pinnal”.

Washington Post juhib tähelepanu, et vaatamata USA üleskutsetele on Ukraina jätkanud Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist. Näiteks 2. aprillil korraldas Ukraina eduka rünnaku Venemaa suuruselt kolmandale naftatöötlemistehasele, mis asub Ukraina piirist ligikaudu 1300 kilomeetri kaugusel.

Need rünnakud on suurendanud pingeid USA ja Ukraina vahel ajal, kui Ukraina ootab meeleheitlikult USA parlamendi Kongressi heakskiitu abipaketile, mis on kuude kaupa toppama jäänud.

Post on oma uudise jaoks intervjueerinud USA, Ukraina ja teisi Euroopa ametivõime, kes kommenteerisid asja anonüümselt.

Ukraina strateegia ja rünnakute kaitsjate arvates on sisepoliitika Valge Maja jaoks olulisem kui Ukraina sõjalised eesmärgid.

Tundub, et Bideni valitsus ei taha, et nafta hind valimisaastal tõuseks, ütles vabariiklasest senaator Tom Cotton kaitseminister Lloyd Austinile senati istungil.

Biden taotleb novembris toimuvatel presidendivalimistel tagasivalimist. Tõenäoliselt läheb ta vastamisi vabariiklasest Donald Trumpiga.

Kommentaarid
(Külastatud 1,227 korda, 1 külastust täna)