Briti peaminister Rishi Sunak lubas täna teisipäeval, 23. aprillil kõnelustel NATO liitlastega kulutada 2030. aastaks kaitsele 2,5 protsenti SKT-st.

Peaminister lubas Varssavit külastades suurendada kaitsekulutusi veel 75 miljardi naela võrra. Ta hoiatas, et maailm on „kõige muutlikum” aastate jooksul ja tööstus peab minema „sõjaalusele”, vahendab Daily Mail.

Kuid tõenäoliselt ei rahusta see samm parlamendis paljusid konservatiivide esindajaid, kes on taotlenud kaitsele vähemalt 3 protsenti.

Ühisel esinemisel NATO juhi Jens Stoltenbergiga Poola sõjaväebaasis ütles Sunak, et Ühendkuningriigi kaitse-eelarve suureneb kohe.

Ta lubas, et see tõuseb seejärel pidevalt, jõudes kümnendi lõpuks 87 miljardi naelani aastas.

Peaminister väitis, et tõusu saab täielikult rahastada ilma laenude või võlgade suurenemiseta, mis viitab sellele, et osa kulutustest võib liigitada rahvusvaheliseks abiks.

Helistades häirekella, et Vladimir Putin „ei peatu Poola piiril”, kui tema rünnakut Ukrainale ei takistata, teatas peaminister 500 miljoni naela suurusest Ukraina täiendavast sõjalisest rahastamisest ja Ühendkuningriigi kõigi aegade suurimast võtmevarustuse annetusest.

2,5-protsendiline panus – kõrgem kui NATO riikidelt nõutav 2-protsendiline künnis – vastab Boris Johnsoni 2022. aastal antud lubadusele.

Sunak ja rahandusminister Jeremy Hunt olid aga siiani hoidunud lubaduse andmisest, kuna riigieelarve on tohutu pinge all.

Praegu kulutatakse kaitsele umbes 2,3 protsenti SKT-st aastas, mis võrdub umbes 52 miljardi naelaga.

Konservatiivide parlamendiliikmed on nõudnud rohkem investeeringuid Venemaa kasvavate ohtude ja Hiina kavatsuste pärast muretsemise tõttu.

Sunak sõidab homme Saksamaale, et pidada silmast silma kõnelusi kantsler Olaf Scholziga.

„Maailmas, mis on kõige ohtlikum pärast külma sõja lõppu, ei saa me olla rahulolevad,” ütles peaminister täna, rääkides koos Stoltenbergiga sõjaväeangaaris.

„Kui meie vastased joonduvad, peame tegema rohkem oma riigi, oma huvide ja väärtuste kaitsmiseks,” ütles ta, „Seetõttu kuulutan täna meie riigikaitse põlvkondade suurimast tugevdamisest.”

„Me suurendame kaitsekulutusi 2030. aastaks uue baastasemeni 2,5 protsenti SKT-st – plaan, mis annab kümnendi lõpuks kaitsele täiendavad 75 miljardit naela ja kindlustab meile koha Euroopa vaieldamatult suurima kaitsejõuna,” märkis ta.

„Tänane päev on Euroopa julgeoleku jaoks pöördepunkt ja Ühendkuningriigi kaitsmise maamärk,” lisas ta.

„See on põlvkondadevaheline investeering Briti julgeolekusse ja Briti heaolusse, mis muudab meid turvalisemaks kodus ja tugevamaks välismaal,” ütles ta.

Sunak rõhutas, et Ühendkuningriik ei ole „sõja lävel”, kuid hoiatas ohtude eest, millega maailm silmitsi seisab „autoritaarsete riikide telje”, sealhulgas Venemaa, Hiina, Iraani ja Põhja-Korea poolt.

„Oht, mida need kujutavad, ei ole uus, kuid uus on see, et need riigid või nende volitatud esindajad põhjustavad rohkem ebastabiilsust, kiiremini ja rohkemates kohtades korraga,” ütles ta.

„Ja nad tegutsevad üha enam koos, täites ühist eesmärki, püüdes maailmakorda ümber kujundada,” märkis Sunak.

Sunak ütles, et mõned inimesed arvavad, et need on kauged probleemid, kuid tema sõnul kujutavad need endast tõelist ohtu Ühendkuningriigi julgeolekule ja heaolule.

Peaminister edastas varjatud hoiatuse ka teistele NATO riikidele, kes said Donald Trumpilt terava etteheite, kuna nad ei panusta piisavalt julgeolekusse.

Sunak ütles: „Me ei saa oodata, et Ameerika maksab mingit hinda ja kannab mingit koormat, kui me ise ei ole valmis oma julgeoleku nimel suuremaid ohvreid tooma.”

Ta lisas, et Suurbritannia uued kaitsekohustused võivad olla võetud „meie majandusjuhtimise” tulemusena.

„Kõige aluspõhjaks, mida me riigina saavutada tahame, põhineb tugeval majandusel,” ütles peaminister.

Küsimusele Trumpi Valgesse Majja naasmise võimaliku mõju kohta novembris toimuvatel USA valimistel vastas Stoltenberg: „Tugev NATO on hea Euroopale, kuid tugev NATO on hea ka USA-le.”

„Ja ma eeldan seda sõltumata selle aasta hiljem toimuvatest USA valimistest. USA jääb vankumatuks ja lojaalseks liitlaseks,” sõnas ta.

Ta lisas: „Kriitika, mida oleme kuulnud USA-lt, mitte ainult endiselt presidendilt Donald Trumpilt, vaid ka teistelt… ei ole olnud kriitika kõigi NATO liitlaste vastu. See on olnud kriitika NATO liitlaste vastu, kes ei kuluta NATO-le piisavalt. See on muutumas.”

Märguandeks teistele NATO liitlastele oli Stoltenberg varem väitnud, et Ühendkuningriik on NATO ees võetud kohustuste täitmisel eeskujuks.

Kuid NATO peasekretär ei vastanud küsimusele, kui rahustav ta võib olla Suurbritannia teatest kaitsekulutuste suurendamisest, kui leiboristide valitsus võib ametisse asuda selle aasta lõpus.

Sunak ütles, et „ei oleks õige” Stoltenbergi kaasata Ühendkuningriigi sisepoliitikasse.

Leiboristid olid peaministri täna avaldatud kaitsekulutuste teate suhtes skeptilised ja ütlesid, et valijad hindavad ministreid selle järgi, mida nad teevad, mitte mida nad ütlevad.

Kuid Sunaki teadet tervitas soojalt James Heappey, kes astus eelmisel kuul tagasi relvajõudude ministri kohalt, kuna ta oli pettunud peaministri keeldumise üle anda sõjaväele märkimisväärselt rohkem raha.

„See on tohutu uudis ja seda on kaitseministeeriumile väga vaja,” postitas Heappey sotsiaalmeedias.

Endine peaminister Theresa May ütles: „See on õige otsus – mitte ainult Ühendkuningriigi, vaid laiemalt NATO alliansi jaoks.”

„Ajal, mil meie väärtused on ohus, on ülioluline, et investeeriksime oma raskesse jõusse, et valmistuda ohtlikumaks tulevikuks,” sõnas ta.

Rahandusminister Hunt ja kaitseminister Grant Shapps olid reisil koos Sunakiga ja toetasid teadet.

Rahandusministri sõnul saadab lubadus Putinile võimalikult selge sõnumi, et kuna teised NATO Euroopa riigid täidavad selle kohustuse, mida nad ka täidavad, ei suuda ta kunagi üle olla riikidest, kes usuvad vabadusse ja demokraatiasse.

Ukraina sõjast õppust võttes lubas valitsus järgmise 10 aasta jooksul eraldada veel 10 miljardit naela tagamaks, et sõjaväel laskemoon ja raketid otsa ei saaks.

See tähendab Ühendkuningriigi praeguste laskemoona tootmisele tehtavate kulutuste peaaegu kahekordistamist ja keskendub võimetele, sealhulgas õhutõrjerakettidele, soomukitõrjerelvadele ja 155 mm suurtükimürskudele.

Teade tuli pärast seda, kui Sunak avalikustas Ukrainale mõeldud 500 miljoni naela suuruse sõjalise abipaketi, mis sisaldab rakette, soomusmasinaid ja paate.

Täna hommikul peaministriga vestelnud Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et „seda kõike on lahinguväljal vaja”.

Sunak ütles, et Zelenski oli „heas tujus”, „väga positiivne” USA taastunud toetuse suhtes ja „väga tänulik” Ühendkuningriigi abi eest.

Selle kuu alguses soovitas Johnson Ühendkuningriigi valitsusel minna veelgi kaugemale, tõstes kaitsekulutused 2030. aastaks 3 protsendini.

Endine peaminister ütles Kanadas toimunud konverentsil: „Praegu on aeg veelgi jõulisemaks tegevuseks. Me kõik peame mõistma, et maailm on ebakindlam ja ohtlikum.”

„Me kõik peame ausalt öeldes kulutama rohkem kaitsele – see kehtib nii Ühendkuningriigi kui ka kõigi teiste kohta,” sõnas ta.

Kutsudes üles lubama Ukrainal NATO-ga liituda ja andma talle vahendid Venemaa lahinguväljal alistamiseks rõhutas Johnson, et riik on valinud oma tee olla „vaba, sõltumatu Euroopa riik”.

Vastuseks peaministri tänasele teadaandele ütles varivalitsuse kaitseminister, leiborist John Healey: „Nagu Keir Starmer hiljuti väitis, soovivad leiboristid näha täielikult rahastatud plaani 2,5 protsendi saavutamiseks.”

„Kuid toorid on ikka ja jälle näidanud, et neid ei saa kaitses usaldada, ja me uurime nende teadaande üksikasju hoolikalt,” sõnas ta, „Briti avalikkus hindab ministreid selle järgi, mida nad teevad, mitte mida nad räägivad.”

„Alates 2010. aastast on konservatiivid raisanud rohkem kui 15 miljardit naela kaitsehangete halva juhtimise tõttu, kahandanud armee suuruse väikseimaks pärast Napoleoni, pole suutnud aastaid täita oma värbamiseesmärke ja lasknud moraalil langeda rekordiliselt madalale,” sõnas ta.

„Leiboristid viivad valitsuse esimesel aastal läbi strateegilise kaitse- ja julgeolekuinventuuri, et saada aru meie ees seisvate ohtude, meie relvajõudude olukorra ja vajalike ressursside kohta,” märkis ta.